Rahanäljas toll pidurdab ettevõtlust

Tollis valitseb alaline töötajate puudus. Tallinna lennujaama tollipunkti kaubagrupi vaneminspektor Ando Riimann räägib, et tema tööpäevad ulatuvad 12 tunnini ja töötlemist vajav paberikuhi laual kasvab kõrgustesse. Kaubaosakonna normaalseks funktsioneerimiseks oleks tööle vaja 13 inimest, täidetud on aga vaid 8 inimese kohad. Töötajate defitsiiti kinnitab ka Tallinna tolliinspektuuri juhataja asetäitja Toivo Toomingas, öeldes, et üheski tollipunktis pole töökohad kõik täidetud.

Tolliamet ei tee takistusi lisatööjõu värvbamiseks. Paraku pole see füüsiliselt võimalik. Raske on inimesi Tallinnas tööle meelitada palgaga, millest pärast makse jääb järgi ca 2000 krooni. Paraku on riigikogu palgaastmestiku seadusesse valanud ja sellest lähtuvalt saab tolliamet eelarvest raha töötasudeks.

Lennujaama tollipunktis on praegu kriis lahendatud. Lennujaama terminaalis resideeruvad firmad on aga mures, mis saab sügisel, kui suvine vaikne periood möödas ja kaubavood suurenevad. Ettevõtjad ei soovi leppida olukorraga, kus nende töö jääb seisma riikliku institutsiooni pärast, kellel pole piisavalt raha, et palgata piisaval hulgal kvaliteetset tööjõudu.

Tolliameti töötajad koguvad maksudena üle 50% riigieelarve kogumahust. Vastu saavad töötasudena 76,3 miljonit krooni. Nagu selgub, on seda normaalseks töökorralduseks vähe. Arvestades, et valitud inimestest koostatud tollikaader suudab kõrvaldada tolliprobleeme kaubatranspordil ning vältida korruptsiooni, on tollitöötajate palgaga motiveerimine maksumaksjale odavam kui lugeda kokku laekumata makse salakaubandusest või eraettevõtluse kahjusid, sest tolli suutmatus peletab eemale kaubanduspartnereid.