Eesti pankade infosüsteemid on turvalised

Info artiklis «Ühispangal probleeme turvalisusega» (ÄP 26.08) on ebatäpne. Samuti on teoreetilisi andmekaitseriske seostatud põhjendamatult ühe konkreetse Eesti finantsettevõttega.

Olles tuttav enamuse Eesti pankade infosüsteemidega, võib kindlalt väita, et pankade infosüsteemid on kaitstud piisavate turvavahenditega, mille ühe osa moodustavad tulemüürid, mis peavad välistama välisvõrkudest sisevõrkudesse tungimise. Kasutatakse ka lisaturvavahendeid, mis tagavad võrkude turvalisuse ja andmevahetuse pideva jälgimise. Ei eksisteeri ligipääsuvõimalust pankade andmetele.

Mitmed kaugadministreerimisvahendid Windows 95/98 keskkonna arvutitele (nt Back Orifice ning PcAnywhere) võimaldavad neile küll kaugvõrkudest ligipääsu, kuid omavad ka oma legitiimset kasutusviisi infosüsteemide haldamisel. Kuigi sellised programmid võivad eksisteerida ka pankade süsteemides, ei tähenda see veel ligipääsu konfidentsiaalsetele andmetele ega pankade andmebaasidele.

Windows 95/98 operatsioonisüsteemid on välja töötatud kaitsevahendeid omamata, seega kasutataksegi ettevõtetes tulemüüre ning side krüpteerimisvahendeid.

Turvaprobleemide ja teoreetiliste riskide esinemisel ei mõjuta need ei panga klientide heaolu ega ka pankade majanduslikku seisu, sest piirduvad üldjuhul vaid vigadega, mis ei võimalda ligipääsu reaalsetele andmetele. Muretsemiseks ei ole seetõttu põhjust ei klientidel ega aktsionäridel. Andmeturvalisuse ülesandeks ei ole kunagi tagada 100% vigade vältimist, vaid hoopis minimeerida teoreetiliselt tekkida võivaid kahjusid. Eesti pangad on pidevalt parandanud oma infosüsteemide turvataset, ning ei ole põhjust väita, et finantsasutused oleks ebaturvalisemad kui teistes arenenumates riikides.