Kaatri kadumine lubab oletada pettust

Piritalt kadunud kahe miljoni kroonine kaater, mida Sampo kindlustus otsib ajalehereklaamide kaudu, võib olla kindlustuspettuse vahend.

Eesti politsei pole Soomes registreeritud ja oletatavasti selle aasta 6. septembril Tallinna olümpiapurjespordikeskuse sadamast välja sõitnud kaatri kadumisele lõplikku hinnangut andnud. Tallinna politsei Ida osakonna komissari Üllar Maasika arvates on tõenäoline pettuse võimalus.

Pettusele viitab ka see, et nn kaatrivargad tegutsesid avalikult, seades kaatrit sõiduvalmis mitme päeva jooksul. Meeste tegevus kaatril ei tekitanud kahtlust varguses.

Eesti keelt kõnelenud mehed võtsid kütust, tasusid sadamamaksu ning sõitsid minema päeva ajal sadama töötajate ja piirivalve nähes.

Et kaater nimega Slow Hand, mis sageli Pirita sadamas seisis, on varastatud, tuli sadama töötajatele uudisena ka seetõttu, et asja hakati uurima alles hulk aega hiljem.

Teisalt võis hilinenud uurimine olla tingitud faktist, et 14meetrine kaater seeriast Cris Craft seisis TOPi sadamas juba pikemat aega ning selle omanikfirma esindaja, Rootsi kodanik, viibis samal ajal Soomes.

Põhjusteks, miks kaater siinpool lahte seisis, oli ühelt poolt soov teda müüa, teisalt oli Soomes elaval, kuid Soome kodakondsust mitte omaval mehel Eestis äripartner.

Alus oli kindlustatud Soome kindlustusseltsis Sampo.

Senine uurimise käik lubab oletada, et kaatri kadumine Piritalt on seotud kindlustus- ja maksupettusega.

Täielikku kindlust siiski veel pole, kuni Interpoli kaudu pole saabunud vastus meie küsimusele, kas kaater, mis siit varastati, on üldse olemas olnud.

Võimaluse, et kaater lihtsalt varastati, teeb väheusutavaks see, et Eesti piiri- ja tollikontroll on muutunud üsna tõhusaks ning piirivalve suhtleb tihedalt jahisadamatega.

Meie kontrollime neid aluseid, mis piiri tagant Eestisse tulevad ja siit piiri taha lahkuvad.

Kui välisriigi lipu all sõitev alus lahkub Piritalt mõnda teise Eesti sadamasse, siis meie neid ei kontrolli.

Et näiteks kaatriga lahkub omaniku volitatud esindaja, on väga raske kontrollida, sest ühtseid rahvusvahelisi nõudeid siin pole, aga omanikud laenavad oma jahte ja kaatreid sugulastele ja tuttavatele üsna sageli.