Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kaatri kadumine lubab oletada pettust

    Piritalt kadunud kahe miljoni kroonine kaater, mida Sampo kindlustus otsib ajalehereklaamide kaudu, võib olla kindlustuspettuse vahend.
    Eesti politsei pole Soomes registreeritud ja oletatavasti selle aasta 6. septembril Tallinna olümpiapurjespordikeskuse sadamast välja sõitnud kaatri kadumisele lõplikku hinnangut andnud. Tallinna politsei Ida osakonna komissari Üllar Maasika arvates on tõenäoline pettuse võimalus.
    Pettusele viitab ka see, et nn kaatrivargad tegutsesid avalikult, seades kaatrit sõiduvalmis mitme päeva jooksul. Meeste tegevus kaatril ei tekitanud kahtlust varguses.
    Eesti keelt kõnelenud mehed võtsid kütust, tasusid sadamamaksu ning sõitsid minema päeva ajal sadama töötajate ja piirivalve nähes.
    Et kaater nimega Slow Hand, mis sageli Pirita sadamas seisis, on varastatud, tuli sadama töötajatele uudisena ka seetõttu, et asja hakati uurima alles hulk aega hiljem.
    Teisalt võis hilinenud uurimine olla tingitud faktist, et 14meetrine kaater seeriast Cris Craft seisis TOPi sadamas juba pikemat aega ning selle omanikfirma esindaja, Rootsi kodanik, viibis samal ajal Soomes.
    Põhjusteks, miks kaater siinpool lahte seisis, oli ühelt poolt soov teda müüa, teisalt oli Soomes elaval, kuid Soome kodakondsust mitte omaval mehel Eestis äripartner.
    Alus oli kindlustatud Soome kindlustusseltsis Sampo.
    Senine uurimise käik lubab oletada, et kaatri kadumine Piritalt on seotud kindlustus- ja maksupettusega.
    Täielikku kindlust siiski veel pole, kuni Interpoli kaudu pole saabunud vastus meie küsimusele, kas kaater, mis siit varastati, on üldse olemas olnud.
    Võimaluse, et kaater lihtsalt varastati, teeb väheusutavaks see, et Eesti piiri- ja tollikontroll on muutunud üsna tõhusaks ning piirivalve suhtleb tihedalt jahisadamatega.
    Meie kontrollime neid aluseid, mis piiri tagant Eestisse tulevad ja siit piiri taha lahkuvad.
    Kui välisriigi lipu all sõitev alus lahkub Piritalt mõnda teise Eesti sadamasse, siis meie neid ei kontrolli.
    Et näiteks kaatriga lahkub omaniku volitatud esindaja, on väga raske kontrollida, sest ühtseid rahvusvahelisi nõudeid siin pole, aga omanikud laenavad oma jahte ja kaatreid sugulastele ja tuttavatele üsna sageli.
  • Hetkel kuum
Margit Pulk: kobarkäkiepideemia nõuab riigimaja kraamimist, siin on lahendus
Vajame valdkondlikke teadusnõukodasid, et olla vähem tagantjärele targad, kirjutab Philip Morris Eesti välissuhete juht Margit Pulk arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vajame valdkondlikke teadusnõukodasid, et olla vähem tagantjärele targad, kirjutab Philip Morris Eesti välissuhete juht Margit Pulk arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Turud rahunevad pärast suuremat langust
Täna näitavad aktsiaturud stabiliseerumise märke pärast suuremaid langusi eelmisel nädalal ja selle nädala esmaspäeval. Tõusupoolel on nii Aasia aktsiad kui Euroopa futuurid.
Täna näitavad aktsiaturud stabiliseerumise märke pärast suuremaid langusi eelmisel nädalal ja selle nädala esmaspäeval. Tõusupoolel on nii Aasia aktsiad kui Euroopa futuurid.
Analüütikud ja investorid ihuvad karujahiks relvad teravaks
Börsil on karuturg kestnud juba aasta ja kõik küsivad ühte ja sama: millal see lõpeb? “Miljoni dollari küsimus”, kui kasutada vana tuntud vastust. Aga millal siiski? Kui hakata analüütikuid läbi küsitlema, jagunevad vastused kaheteistkümneks: märtsis, aprillis, mais, teisel poolaastal jne. Nii ei saa ju karu jahtida!
Börsil on karuturg kestnud juba aasta ja kõik küsivad ühte ja sama: millal see lõpeb? “Miljoni dollari küsimus”, kui kasutada vana tuntud vastust. Aga millal siiski? Kui hakata analüütikuid läbi küsitlema, jagunevad vastused kaheteistkümneks: märtsis, aprillis, mais, teisel poolaastal jne. Nii ei saa ju karu jahtida!
Reaalajas börsiinfo
Jaapani turgu vallutav Võrumaa šokolaaditootja: väikeettevõtjad vajavad toetusi
Võrumaa perefirma Roosiku valmistab šokolaade, mida müüb nii Jaapani kui ka Saudi-araabia ja Ühendemiraatide turule. Tänu EASi ja PRIA toetustele on see laienemine olnud võimalik, lausus ettevõtte üks omanikest Reet Kasekamp.
Võrumaa perefirma Roosiku valmistab šokolaade, mida müüb nii Jaapani kui ka Saudi-araabia ja Ühendemiraatide turule. Tänu EASi ja PRIA toetustele on see laienemine olnud võimalik, lausus ettevõtte üks omanikest Reet Kasekamp.
Emotsionaalne esinemine Gaselli Kongressil: et maal äri ajada, pead olema lihtsalt hea inimene
Ääremaal ettevõtjana tegutsedes on kõige olulisem, et juht oleks hea inimene, ütles Võrumaal Metsavenna Turismitalu asutanud Meelis Mõttus, nõustudes juhtimispsühholoog Mare Porkiga.
Ääremaal ettevõtjana tegutsedes on kõige olulisem, et juht oleks hea inimene, ütles Võrumaal Metsavenna Turismitalu asutanud Meelis Mõttus, nõustudes juhtimispsühholoog Mare Porkiga.
Läti joobes juhtidelt konfiskeeritud autod jõudsid Ukrainasse
Esimesed kuus Lätis joobes juhtidelt konfiskeeritud sõidukit jõudsid Ukrainasse, „Sõidukid on ukrainlastele üle antud ja kõik on korras," ütles Twitterconvoy algatuse juht Reinis Poznaks Läti raadiole.
Esimesed kuus Lätis joobes juhtidelt konfiskeeritud sõidukit jõudsid Ukrainasse, „Sõidukid on ukrainlastele üle antud ja kõik on korras," ütles Twitterconvoy algatuse juht Reinis Poznaks Läti raadiole.
Suur uuring: Eesti ettevõtted ei kasuta videoturunduse täielikku potentsiaali
Kui maailmas kasutavad ühe turundustööriistana videot koguni 91% ettevõtetest, siis Eestis väärtustavad liikuvat pilti kõigest 57%. Brändiraamatut luues panustatakse suuri summasid ja teatakse, mida kliendile öelda soovitakse, kuid sellele, et tõelise hoo oma tegemistesse võib sisse lükata hoopis video-või animatsioonikeel, ei mõelda. Kuid Müller Media omaniku ja loovjuhi Taimar Müller sõnul oleks aeg.
Kui maailmas kasutavad ühe turundustööriistana videot koguni 91% ettevõtetest, siis Eestis väärtustavad liikuvat pilti kõigest 57%. Brändiraamatut luues panustatakse suuri summasid ja teatakse, mida kliendile öelda soovitakse, kuid sellele, et tõelise hoo oma tegemistesse võib sisse lükata hoopis video-või animatsioonikeel, ei mõelda. Kuid Müller Media omaniku ja loovjuhi Taimar Müller sõnul oleks aeg.
Obskuurne majandus: vanu flopidiskette kasutatakse aktiivselt siiamaani
Arvate et floppy discid ehk disketid on välja surnud? Ei-ei! Neid kasutatakse veel nii mõneski tööstusharus aktiivselt, kuigi nn e-riigis Eestis on seda ilmselt raske uskuda.
Arvate et floppy discid ehk disketid on välja surnud? Ei-ei! Neid kasutatakse veel nii mõneski tööstusharus aktiivselt, kuigi nn e-riigis Eestis on seda ilmselt raske uskuda.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.