Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ettevõtjad väldivad välisinvestori võimu alla sattumist
Uue suuromaniku on leidnud Hansapank, Rakvere lihakombinaat, Eesti Meedia (endine AS Postimees), Ekspress Grupp ja rõivatootja Marat.
Tõenäoliselt saavad suure välisosaluse peagi Ühispank ning turvafirma ESS.
Eesti välisinvesteeringute agentuuri direktor Agu Remmelg sõnas, et kuna otseinvesteeringute otsuseid tehakse 5--10aastase perspektiiviga, siis majanduse madalseis investoreid ei hirmuta. Tema ütlusel võib mõju olla pigem vastupidine, sest praegu saab eduka firma osta väga odavalt.
Remmelg lausus, et tänavu üle võetud Eesti ettevõtete hulk on positiivne märk. «Võimalused kaasata väliskapitali suurenevad,» leidis ta.
Välisinvestorite massiline sissetung võib ohustada kohalikke ettevõtjaid. Remmelga sõnul tiheneb ettevõtete globaliseerumisega konkurents, mis vähendab ainult kohalikul kapitalil põhinevate firmade läbilöögivõimet.
Kuivõrd suureks kujunevad otseinvesteeringud Eestisse tulevikus, sõltub Remmelga hinnangul Eesti riigi suurimast väärtusest: inimese tööjõukvaliteedist ning haridusest.
Kuna majandusringkonnad mõjutavad tahes-tahtmata poliitilisi otsuseid, võib tekkida oht, et Eesti poliitiline maastik jääb ühe võimsa välismaise huvigrupi kontrolli alla. Remmelg ütles, et vältimaks sellist olukorda püütakse investeerimisportfelli mitmekesistada ehk otsida investoreid eri riikidest. Lisaks praegu investeeringutes domineerivatele Soomele ja Rootsile tehakse Remmelga sõnul tugevat turundustööd ka Saksamaal, USAs ja Suurbritannias.
Iga aastaga on kasvanud ka Kesk- ja Ida-Euroopa riikide investeeringud välismaale. 1997. aastal oli mahult suurim investeerija Venemaa 2,5 mld dollariga (34 mld krooni), järgnesid Ungari 431 miljoni dollariga (6 mld krooni) ning Eesti 130 miljoni dollariga (2 mld krooni).
Kui arvestada investeeringuid riigist välja ühe elaniku kohta, siis on Eesti kindel liider 89 dollariga (1201 krooni), rohkem kui poolega jääb maha Ungari 43 dollariga (580 krooni), kolmandal kohal oli Venemaa 17 dollariga (230 krooni) ühe elaniku kohta.
Maailmas investeeriti möödunud aastal kokku üle 400 miljardi dollari (5,4 triljonit krooni), mis ületab 1996. aasta investeeringuid ligi viiendikuga. Suurimaks investeerijaks ja ka investeeringute sihtkohaks oli Ameerika Ühendriigid.