Veeber tahab kontrolli Tartu soojaturu üle

«Tahame panna Tartu katlamajad ühtsesse süsteemi tööle,» rääkis Tiit Veeber. «Praeguse sisemise rivaalitsemise tagajärjel on katlamajad kahjumis.»

Veeberi sõnul soovib ta osta linnale kuuluvad ASid Keskkatlamaja ja Ropka Katlamaja ning linna 50protsendilise osaluse ASis Anne Soojus.

«Suurtest katlamajadest ei soovi ma ASi Tamme Soojus,» täpsustas Veeber. Pärast linna osaluse ostmist kuuluks Veeberi kontrolli alla kolmveerand Tartu soojamajandusturust.

Oma pakkumuses lubab Veeber ühtlasi üle võtta Tartu linna 190 miljoni krooni suuruse võlakohustuse maailmapanga ees ja muid kohustusi 40 miljoni krooni väärtuses.

Tartu linnapea Andrus Ansipi sõnul on linn oma osaluse mahamüümisest Tartu soojamajanduses väga huvitatud. «Linna areng on takistatud, sest suure soojalaenu tõttu ei saa linn praktiliselt rohkem laene võtta,» rääkis Ansip. «Samuti leiame, et soojatootmine ei pea enam olema kohaliku omavalitsuse kontrolli all.»

Ansip avaldas lootust, et kui laekub üks pakkumus, siis võivad ehk ka teised ärimehed aktiviseeruda. «Kui Veeberil on olemas pangagarantiid ja usaldusväärne investor, võime edasi rääkida,» lisas ta.

Veeberi kinnitusel on ta pidanud läbirääkimisi mitme investoriga. Postimehe kinnitamata andmeil on kõige tõenäolisem investor N-Terminaal.

N-Terminaali juhatuse esimees Aigar Ojaots lükkas ümber väited, et N-Terminaal rahastab Tartu katlamajade erastamise projekti. «Meile pole keegi esitanud sellist pakkumust, mistõttu ka ettevõtte nõukogu ega juhatus pole seda kunagi arutanud,» lisas Ojaots. «See võib olla Veeberi unelm.»

Ojaots lausus, et Anne Soojuse erastamine on liiga kallis, et see raha hiljem masuudi müügist tagasi teenida. «Selleks kulub paar sajandit,» sõnas ta.

Tartu linnakohus mõistis Tiit Veeberi 1997. aasta oktoobris süüdi maksudest kõrvalehiilimises, ametialases võltsimises ja kelmuses ning määras tingimisi kolme aasta ja kuue kuu pikkuse vanglakaristuse. Linnakohtu otsust ei muutnud ka Tartu ringkonnakohus ja riigikohus. Veeberi kinnitusel on ta asja edasi kaevanud Euroopa inimõiguste kohtusse, kus on asi ka menetlusse võetud.