Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Astmeline tulumaks hääletati menetlusest välja
Eelnõu algatanud Keskfraktsiooni liige Liina Tõnisson kinnitas, et eelnõu muudatusi ei tehta ja seda, millal eelnõu taas riigikogule esitatakse, otsustab fraktsioon juba lähipäevil. «Loodetavasti mõistavad erakonnad peagi, et olles vastu astmelise tulumaksu rakendamisele, saevad nad seda oksa, millel riik püsib,» ütles Tõnisson.
Tõnisson lisas, et Euroopas kasutab vaid Island proportsionaalset tulumaksu. «Kogu maailm kasutab astmelist tulumaksu ja seetõttu pole mõtet selle põhimõtte vastu võidelda,» nentis ta. «Vaielda võib ainult tulumaksu erinevate astmete üle.»
Eelnõu menetlusest väljaarvamise vastu hääletanud rahanduskomisjoni esimees Olev Raju ütles, et maailm ei armasta maksuparadiise ja ilma astmelise tulumaksuta pole Eestil lihtne pääseda ka Euroopa Liitu. «Mis mõtet on selle vastu võidelda, sest ükskord tuleb see niikuinii,» nentis Raju.
Raju hinnangul tekitab praegu kehtiv tulumaksusüsteem liigset sotsiaalset ebavõrdsust ja võib peagi esile kutsuda sotsiaalse plahvatuse. «Astmeline tulumaks oleks võit ka umbes 80 protsendile elanikkonnast,» lisas ta.
Astmelise tulumaksu kehtestamise vastase Reformierakonna liikme Jürgen Ligi väitel vähendab see aga tahtmist tööd teha, sest rohkem pingutades ja suuremat palka teenides suureneb ka maksumäär. «Suurema maksumääraga karistatakse paremat haridust, kõrgemat kvalifikatsiooni ja pikemaid tööpäevi,» nentis Ligi.
Ligi lisas, et majanduse kiire arengu etapil suureneb paratamatult järsult ka sotsiaalne ebavõrdsus. «Küsimus ongi selles, kas me tahame võrdsust või majanduskasvu. Mina peaksin viimast olulisemaks,» lausus ta.
Astmelise tulumaksu negatiivset mõju majandusele on rõhutanud kaubandus-tööstuskoda. Ka tooks selle kehtestamine kaasa omavalitsuste maksulaekumiste vähenemise.