Usaldusnimekiri lisab kliendile kindlust

Eilses Äripäevas väidab usaldusnimekirjast välja jäänud Polarise tegevjuht Martin Kuusik, et nimekirja koostamine pole normaalne, pankadel puuduvad argumendid selliseks lahterdamiseks. Kindlustusseltsidel on ju tegevuslitsentsid, st riik kui litsentsi väljastaja on garanteerinud seltsi tegevuse. Nimekirja koostamine näitab, et pangad ei usalda litsentsi väljaandjat. Kui kõik oleks kindel ja korras, puuduks pankadel vajadus valida seltside vahel.

Üks oht selekteerimisel muidugi on -- kui mõnel «kahtlaste» seltskonda sattunud seltsil praegu veel olulisi probleeme ei ole, võivad need nüüd tekkida. Vähemalt võib protsess kiireneda, kui tekib paanika ja kindlustusvõtjad seltsi vahetama tormavad. Samas kiirendab see kindlustusmaastiku puhastumist, kus erinevalt pangandusmaastikust pole suuri muutusi olnud. Muutused panganduses ongi arvatavasti panku sundinud hoolikamalt hindama oma partnereid.

Kindlustusinspektsioon on seni tegutsenud pigem seltsisõbraliku kui kindlustusturu järelevalvet teostava organisatsioonina. Probleeme seltside tegevuses on küll avastatud, ent midagi kardinaalset ette võetud ei ole. Seltse kinni pandud, litsentse ära võetud ei ole.

Kliendil on valida, usaldab ta kindlustusinspektsiooni või panku. Kliendile on tähtis, et kui midagi tema kindlustatud varaga juhtub, saab ta hüvitise. Selles mõttes ei saa pankadele seltside sorteerimist ette heita.

Pank maandab nii enda kui kliendi riske ehk nagu ütles Äripäevale Hansapanga eluasemelaenu tootehaldur Kersti Arro, tehakse pool kliendi tööd ära, valides välja seltsid, keda aktsepteeritakse nende riske kandma. Taunitav on see, kui pank sunnib kindlustajat endale kuuluvasse firmasse minema.

Kõne all oleva nimekirja eesmärk on pigem ebakindlatele kindlustusseltsidele viitamine või nende väljapraakimine, mis peaks tagama kindluse nii pangale kui tema klientidele.