Samuti on 300 000 krooni kulutamata keskkonna-
ministeeriumi eurointegratsioonirahast, mis ministeeriumi asekantsleri Eva Kraavi sõnul enne aastavahetust jõutakse ära kulutada.
Riigikantselei raamatupidamise osakonna juhataja Harry Sõrmus ütles, et riigikantseleil on kulutamata 764 000 krooni kokku 9,1 miljonist kroonist. «Üksikud lepingud on veel jäänud seadusandluse koha pealt, ehk jõuab need enne aasta lõppu välja maksta,» rääkis Sõrmus. Midagi nimetamisväärset tema sõnul euroraha vähesuse tõttu tegemata ei jäänud, raha oli piisavalt.
Justiitsministeerium on 4,8 miljonist kroonist ära kulutanud 2,6 miljonit krooni. Sõlmimisel on leping Eesti õiguskeskusele õiguskoolituse arendamiseks 1,125 miljoni krooni eraldamiseks. Miljon krooni, mis jääb kasutamata, kantakse tagasi riigieelarvesse.
Välisministeerium on eurointegratsiooniks saanud 6,2 miljonit krooni, millest suurem osa on kulunud lähetustele, ütles ministeeriumi pressiesindaja Ehtel Halliste. Kui suur osa kasutamata jääb, ei osanud ta öelda.
Seevastu põllumajandusministeerium, siseministeerium ning teede- ja sideministeerium on selleks aastaks eraldatud eurointegratsiooni miljonid ära kulutanud.
Järgmisel aastal moodustavad Euroopa Liitu integreerumisega seotud kulud 80 miljonit krooni, sellest 55,9 miljonit krooni lülitatakse püsikuludena ministeeriumite eelarvesse.
Need kulud on ette nähtud eeskätt õigusloomeks, institutsionaalseks ülesehituseks, teavitustööks ja läbirääkimiste ettevalmistamiseks.