Väliseksperdid soovitavad krooni kõikuma lasta

Tiusaneni sõnul oli Soome suurim viga seitsme aasta taguses majanduskriisis valitsuse otsus hoida kramplikult kinni tugevast rahvusvaluutast. Pärast marga kursi vabaks laskmist on Soome majandus liikunud tõusujoones.

Endine Rootsi keskpanga president, nüüd SEBi nõunikuna töötav Bengt Dennis lausus eilsel konverentsil, et ajaloost ei ole teada mitte ühtegi riiki, kellel oleks suure jooksevkonto defitsiidi juures õnnestunud hoida valuutakurssi stabiilsena pikema aja jooksul. Devalveerimine tähendaks tema sõnul kohaliku tööstuse ekspordivõime suurenemist.

Balti Cresco Investeerimisgrupi nõukogu esimees Indrek Rahumaa lausus, et krooni kehtestamisest alates on Eesti majanduses ainsana muutumatuks jäänud krooni kurss.

Eelmise aasta lõpus ulatus Eesti jooksevkonto defitsiit 13 protsendini SKPst. Rahvusvahelise valuutafondiga juunis allkirjastatud täiendava majanduspoliitika memorandumi kohaselt peaks aasta lõpuks defitsiidi tase vähenema 10 protsendini.

Eesti jooksevkonto defitsiit oli teise kvartali maksebilansi järgi 11 protsenti.

Eesti keskpanga varasemate kommentaaride kohaselt ei ole Eesti jooksevkonto defitsiidi kõrge tase tingitud mitte suurest laenukoormusest, vaid sellest, et kaupu veetakse rohkem sisse, kui eksporditakse. Seetõttu ei vasta praegune Eesti olukord keskpanga seisukoha järgi majandusõpikutes kirjeldatud devalvatsioonieelsele seisundile.

Eesti Pangal on lubatud muuta kehtestatud Eesti krooni ja Saksa marga suhet kolme protsendi ulatuses.

Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna juhataja Märten Ross kinnitas eile, et kuni kehtib valuutakomitee süsteem, ei ole seda õigust otstarbekas kasutada. Seega on alusetud kahtlused, et keskpank kasutab oma seaduslikku õigust järgmise aasta alguses, mil hakkab kehtima Euroopa ühisraha euro, lausus Ross.