Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Väliseksperdid soovitavad krooni kõikuma lasta
Eesti majandusnäitajad on sellised, et kehtestatud valuutavahetuskurss tuleks kriitiliselt üle vaadata, lausus Soome Lappeenranna tehnikaülikooli professor, tuntud Venemaa ekspert Tauno Tiusanen. Eesti jooksevkonto defitsiidi ja sisemajanduse koguprodukti (SKP) suhe on jõudnud kriitilise tasemeni, märkis ta.
Tiusanen lisas, et see ei ole mitte tema isiklik arvamus, vaid tugineb majandusõpikute tõdedele. Rubla kursi vabaks lasknud Venemaal on Tiusaneni sõnul nüüd esimest korda tekkinud olukord, kus sealsel kohalikul tööstusel on arengustiimul.
Tiusanen lahkus Soome majanduskriisi ajal viieks aastaks kotimaale, sest Soome valitsus ei võtnud kuulda tema soovitust Soome marga kurss vabaks lasta.
Tiusaneni sõnul oli Soome suurim viga seitsme aasta taguses majanduskriisis valitsuse otsus hoida kramplikult kinni tugevast rahvusvaluutast. Pärast marga kursi vabaks laskmist on Soome majandus liikunud tõusujoones.
Endine Rootsi keskpanga president, nüüd SEBi nõunikuna töötav Bengt Dennis lausus eilsel konverentsil, et ajaloost ei ole teada mitte ühtegi riiki, kellel oleks suure jooksevkonto defitsiidi juures õnnestunud hoida valuutakurssi stabiilsena pikema aja jooksul. Devalveerimine tähendaks tema sõnul kohaliku tööstuse ekspordivõime suurenemist.
Balti Cresco Investeerimisgrupi nõukogu esimees Indrek Rahumaa lausus, et krooni kehtestamisest alates on Eesti majanduses ainsana muutumatuks jäänud krooni kurss.
Eelmise aasta lõpus ulatus Eesti jooksevkonto defitsiit 13 protsendini SKPst. Rahvusvahelise valuutafondiga juunis allkirjastatud täiendava majanduspoliitika memorandumi kohaselt peaks aasta lõpuks defitsiidi tase vähenema 10 protsendini.
Eesti jooksevkonto defitsiit oli teise kvartali maksebilansi järgi 11 protsenti.
Eesti keskpanga varasemate kommentaaride kohaselt ei ole Eesti jooksevkonto defitsiidi kõrge tase tingitud mitte suurest laenukoormusest, vaid sellest, et kaupu veetakse rohkem sisse, kui eksporditakse. Seetõttu ei vasta praegune Eesti olukord keskpanga seisukoha järgi majandusõpikutes kirjeldatud devalvatsioonieelsele seisundile.
Eesti Pangal on lubatud muuta kehtestatud Eesti krooni ja Saksa marga suhet kolme protsendi ulatuses.
Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna juhataja Märten Ross kinnitas eile, et kuni kehtib valuutakomitee süsteem, ei ole seda õigust otstarbekas kasutada. Seega on alusetud kahtlused, et keskpank kasutab oma seaduslikku õigust järgmise aasta alguses, mil hakkab kehtima Euroopa ühisraha euro, lausus Ross.