Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Nägin unes...

    ...Eesti Telefoni äriplaani ja ärkasin hirmukarjatusega. Ilmsi pole mulle kui maksumaksjale seda seni veel ilmutatud ning isegi minu volitatud esindajale -- see on valitsusele -- pole seda esitatud, vaid on piirdutud arengukavaga. Kahjuks on aga seegi piisavalt hirmuäratav dokument.
    Näiteks leidsin, et tulevast aastast seatakse sisse nn ühenduse loomise maks kohalikele kõnedele. See tähendab, et kui see, kellele helistate, võtab toru, kukub kohe teile arvele mitme minuti jagu sente otsa. Nägin samas unes, et helistasin naabrimehele teatamaks, et olen koju jõudnud, tule meile õlut jooma. Kui varem maksis selline kõne 23 senti, siis alates tulevast aastast maksab sama kõne 57 senti. «Mart, kas sa siis ei tea, et aastaga on ühenduse loomine suuri kulutusi vajavaks tegevuseks muutunud ja see tuleb kindlasti seepärast ka maksustada,» ütles mulle samas unenäos Suur Telefoni Isa Toomas Sõmera.
    Suur Telefoni Isa argumenteeris minutimaksu sisseseadmist sellega, et inimesed lobisevad muidu telefoniga niisama. Selle vältimiseks tuli siis minut maksustada. Nüüd juhtuski nii, et inimesed enam niisama ei räägi telefoniga, isegi pensionärid mitte, kellele see üldse tähtsaim tegevus oligi.
    Ilmselt Eesti Telefoni tulud ei suurenud enam nii kiiresti, ilmselt ei oleks suudetud tagada vähemalt 300 miljoni kroonist kasumit, nagu ma samas unenäos nägin. Oli vaja midagi muud välja mõelda ja nii mõtlesidki nupumehed Eesti Telefonist välja ühenduse loomise maksu. Mis aga siis saab, kui inimesed varsti enam telefonitoru ka üles ei tõsta. Huvitav, kas siis seatakse sisse telefonist mööda jalutamise maks. Ja veelgi huvitavam oleks teada, kas spetsialistide ja mittepoliitikute kompetentne valitsus kinnitab sellegi ettepaneku ilma ühegi vastuhääleta.
    Tegelikult pole mul Eesti Telefonile midagi suuremat ette heita. Iga ettevõtte ülesanne ja huvi on püüelda võimalikult suure kasumi poole ning kindlustada endale nii suur turuosa kui võimalik. Seda on Eesti Telefon ka teinud. Miks on sellise poliitikaga aga kaasa läinud Eesti Telefoni omanik Eesti riik, ei suuda ma aru saada. On selge, et Eesti Telefoniga ei muutu midagi seni, kuni talle ei teki konkurenti. Selleks, et Eesti Telefon saaks vajalikud investeeringud, pärandas Koonderakond mulle allakirjutamiseks nn kontsessioonilepingu, millega Eesti Telefonile anti kaheksa-aastane monopol.
    Naiivne oleks arvata, et nüüd, kus Eesti Telefon on tänu kontsessioonilepingule hõlvanud kogu potentsiaalse klientuuri, võiks keegi paralleelvõrku rajada, ilma et talle ligilähedaselt samasuguseid kasvuhoonetingimusi loodaks. Katsed selleks mingisuguseidki tingimusi luua -- näiteks parlamendis arutlusel oleva kaabellevi seaduse kaudu -- on Koonderakond oma liitlaste toel suutnud edukalt tõrjuda.
    Eriti kummaliseks muutub olukord pärast valitsuse ootamatut otsust Telekom vähemalt osaliselt selle senistele omanikele kinkida ning sellega tegelikult Eestis ilmselt lõplikult kommunikatsioonimonopol kehtestada. Sest kes veel soovib Eesti turule tulla, kui ta peab siin konkureerima end sedavõrd tugevalt sisse söönud monopoliga.
    Konkurentsiamet on Eesti Vabariigis ilmselt lõplikult välja surnud, kui sellised otsused läbi lähevad. Oleme juba pikka aega kulutanud maksumaksjate raha ning saatnud esinduslikke delegatsioone kaugetesse maadesse Telekomi erastajat otsima. Nüüd selgub, et kõik see raha on tuulde lastud ning Telekomi võinuks kohe Teliale ja Sonerale kinkida. Kui riigikassasse selle eest ka raha voolab, siis tegelikult oleme läätseleeme eest müünud maha võimaluse Eestis telekommuni-
    katsiooni alal tõeline konkurents tekitada.
    Seda on meil hädasti vaja. Sest vaadates kasvõi auahneid plaane Tiigrihüppe teostamiseks, Eesti ühendamiseks Internet 2 võrku, Eesti juhtimise tõhustamiseks moodsa infotehnoloogia parema kasutamise abil ja nii edasi ja nii edasi, siis kõik need ja paljud teised ilusad kavatsused sõltuvad otseselt telekommunikatsiooni arengust. Monopoli tingimustes see ala kahjuks aga areneda ei suuda. Säilitades Eesti Telefoni monopoli Eestis, mõistame Eesti vaiksele, kuid kindlale allakäigule. Seda saatust ei soovi Eestile aga ilmselt keegi.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kvartali lõpp kallutas kõik USA kolm peamist indeksit karuturule
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Tippjuhtide koolitaja Jüri Ratasest: siin ei aita enam tantsusaated ka Hinnangud Eesti tuntud juhtidele
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Oluline võit Ukrainale: vene väed suruti Lõmanist välja
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Raadiohommikus: rikas vastab, mis on rikkus
Äripäeva raadio esmaspäevase hommikuprogrammi teemade hulka kuuluvad kohtusüsteem, bioplast ja Belgia turu eripärad, ent mööda ei minda ka Äriplaani konverentsist ja Rikaste TOPist.
Äripäeva raadio esmaspäevase hommikuprogrammi teemade hulka kuuluvad kohtusüsteem, bioplast ja Belgia turu eripärad, ent mööda ei minda ka Äriplaani konverentsist ja Rikaste TOPist.

Olulisemad lood

Elektrilevi tõstab uuest aastast võrgutasu
Konkurentsiamet kinnitas uue Elektrilevi võrgutasu, mis tõuseb Elektrilevi teatel uuest aastast elektrienergia hinna märkimisväärse kallinemise tõttu keskmiselt 13%.
Konkurentsiamet kinnitas uue Elektrilevi võrgutasu, mis tõuseb Elektrilevi teatel uuest aastast elektrienergia hinna märkimisväärse kallinemise tõttu keskmiselt 13%.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.