Rahandusminister Mart Opmann ütles, et valitsus otsustas pärast läbirääkimisi kaubandus-tööstuskoja esindajate ja ettevõtjatega pakkuda kompromissi, millega regionaalset tulumaksusoodustust saab kanda seitsme järgmise aasta kasumi arvele.
Sellist investeeringut lubatakse ettevõtte raamatupidamises topelt amortiseerida, esimest korda tulumaksuseadusega, teist korda raamatupidamislikult.
Opmann lisas, et valitsus lülitas maksusoodustuste nimekirja esimese grupi põhivara kõrval ka teise grupi põhivara, välja arvatud mootorsõidukid ja põhivara, mille soetusmaksumus jääb alla 5000 krooni.
Eelmisel aastal jõustunud tulumaksuseaduse muudatusega vabastas valitsus üheks aastaks väljaspool Tallinna ja Harjumaa viit jõukamat valda asuvate ettevõtete investeeringud põhivarasse tulumaksust. Kuna seadus lubas investeeringud arvata maha ettevõtte maksustatavast tulust ainult investeeringute tegemise aastal, põhjustas see ettevõtjate kriitika.
Ettevõtjad väitsid, et reeglina ei hakka ükski ettevõte kohe pärast investeeringu tegemist kasumit teenima ja seega kaotas maksuvabastus mõtte.
Mart Opmanni sõnul on rahandusministeerium proovinud arvutada, kui palju jääb ettevõtte tulumaksu laekumata selliselt maksusoodustuselt. Erilist tagasilööki maksusoodustus väljaspool Tallinna ei tekita, kinnitas Opmann.
«Eelmise aasta eest jääb laekumata kümmekond miljonit krooni,» pakkus Opmann. «Seitsme aasta peale kokku jääb laekumata vahest paarsada miljonit krooni.»
Mööblitootja AS Tarmel ehitas just valitsuse pakutud maksusoodustust silmas pidades oma liimpuidutehase Tallinna asemel Rapla maakonda Keavasse. Tarmel investeeris uude tehasesse 30 miljonit krooni.
Ettevõtte turundusdirektor Aare Paloots ütles, et kuna tootmine uues tehases käivitus alles mullu detsembris, ei saanud kohesest kasumist juttu olla. «Isegi aasta pärast poleks saanud teenida 30 mln krooni kasumit, mille pealt oleks saanud sama suure summa tulumaksu maha arvata,» ütles ta.
Palootsa kinnitusel peaks seitsme aasta jooksul tehtud investeering ennast ära tasuma. «Ega me soodustusi nii väga otsi, aga mingi präänik peaks ikka olema, kui maale kutsuti investeerima.»