Suurfirmade ja idufirmade koostöö: strateegiline vajadus, mitte PR-projekt

Eriti selgelt on see nähtav rahanduse ja tehnoloogia ristumiskohas. SEB, üks juhtivaid põhjamaiseid panku, on viimastel aastatel teinud teadliku liikumise innovatsioonipõhise ettevõtluse toetamise suunas. Idufirmade kompetents, eriti sellistes valdkondades nagu tehisintellekt, küberturve või kliimatehnoloogia, pakub suurt lisaväärtust – teadmisi, mida suured organisatsioonid ei pruugi sisemiselt omada või piisavalt kiiresti arendada.

Altoa sõnul on tänapäeval koostöö pigem vajadus kui võimalus: „Kui idufirma saab suurettevõttelt ligipääsu usaldusele ja kliendibaasile, siis korporatsioon saab vastutasuks paindlikkuse ja võimekuse kiiresti eksperimenteerida,“ räägib ta. Ta lisab, et see ei ole lihtsalt eksperimenteerimine, vaid sisuline konkurentsivõime küsimus – võimalus püsida innovatsiooni tipus.

Suurimad väljakutsed tekivad sageli koostöö kiiruses – idufirma mõtleb nädalates, suurkorporatsioon kvartalites. Selle ületamiseks tuleb mõlemal poolel võtta aega, et määratleda koostöö raamistik: eesmärgid, ajaraam ja oodatav tulemus. Pilootprojekt ei tohiks olla lihtsalt test, vaid võimalus luua alus millelegi suuremale. Altoa rõhutab ka riskide läbimõtlemise tähtsust: „Oleme näinud, kuidas riskide arutelu koos idufirmaga aitab tooteid ja protsesse paremaks teha. See on investeering, mis aitab ka järgmistel turgudel paremini läbi lüüa.“

Koostöö ei tähenda automaatselt omandisuhet. Näiteks SEB on loonud alternatiivse rahastusmudeli – Venture dept programmi –, mis võimaldab rahastada kasvupotentsiaaliga ettevõtteid ilma osaluse nõudeta. „Kapital ilma osaluse loovutamiseta on paljudele idufirmadele väga atraktiivne. Eriti neile, kellel on rahvusvaheline ambitsioon, aga kelle ärimudel ei mahu tavalaenu raamidesse,“ selgitab Altoa. SEB on juba investeerinud ettevõtetesse nagu Cyberxer Technologies (küberturbe harjutusväljakud) ja eAgronom (kliimatehnoloogia tarkvara põllumajanduses).

Sellise koostöö tuum ei tohi olla vaid PR-projekt. „Sisu loeb. Nähtavus aitab leida kontakte, aga ainult üks koostöö 50-st võib jõuda päris rakenduseni. Seetõttu peab kogu protsess olema kiire ja eesmärgistatud,“ lisab Altoa. Latitude59 esindaja Kaspar Kitsing täiendab: „Idufirmad tahavad näha, et projektid jõuavad kuhugi – et need pole lihtsalt lõputud arutelud. Väga selge ajastus ja eesmärgid loovad usaldust,“ tõdeb ta.

Hea koostöö ei tähenda ilmtingimata rahalist panust. Näiteks SEB ja Mastercardi ühine Lighthouse’i kiirendiprogramm on loonud tugeva platvormi ideede valideerimiseks ja koostöö alustamiseks. „Ei ole ebaõnnestumine, kui ettevõte ei hakka lõpuks meie partneriks – kui ta kasvab tänu meie toele ja kogemusele, on see juba võit,“ märgib Kitsing. Tõelise väärtuse loob keskkond, kus saab katsetada, õppida ja vajadusel julgelt ka katkestada, kui tulemused ei materialiseeru.

Suurkorporatsioonide riskivalmidust piiravad mitmed tegurid: brändi kaitsmise vajadus, kliendibaasi suur vastutus, regulatiivsed nõuded. Kuid samad mured võivad olla ka idufirma poolel – näiteks hirm liiga vara end siduda ainult ühe suure partneriga, mis võib kujuneda kriitiliseks, kui koostöö katkeb. Kitsingu sõnul on idufirmade jaoks suurim väärtus sageli oskus mõista, mida korporatsioon tegelikult vajab. „Ole oma ala ekspert, ära tee ainult säravat esitlust. Mõtle protsessidele, integratsioonile ja jätkusuutlikkusele,“ osutab ta.

Eesti idufirmad on maailmas ainulaadses positsioonis – nad on globaalsed juba esimesest päevast. See annab konkurentsieelise, mida toetavad ka üha tihedamaks muutuvad koostööplatvormid ja rahvusvahelised kontaktid. Kitsingu sõnul on Latitude59 üks neid kohti, kus tuuakse kokku osalejaid enam kui 60 riigist. „Teadmiste ja kogemuste eksport ei tähenda ainult Exceli tabelis olevat summat. See on strateegiline positsioon maailma innovatsioonimaastikul.“

Altoa sõnul on tulevikku vaadates ideaalne koostöömudel selline, kus ausus on standard, mitte erand. Kus mõlemad pooled julgevad küsida ebamugavaid küsimusi ja vajadusel lõpetada projekt väärikalt. Kus koostöö ei põhine pelgalt lootusel, vaid läbimõeldud struktuuril ja sihil. „Mida rohkem me loome kokkupuutepunkte, platvorme ja hetki, kus päriselt kohtuda, rääkida ja jagada kogemust, seda rohkem sünnib ka päris väärtust,“ võtab Altoa mõtte kokku. Ja ehk just niimoodi sünnibki „Eesti Nokia“ – mitte ühe suure läbimurde kaudu, vaid sadade väikeste koostööde summana, millest osa saavad nii idufirmad, korporatsioonid kui lõpuks kogu ühiskond.