Meelis Urbani unistus

«Ida-Virul on karjuv vajadus selliste objektide järele, mis tuleks Ida-Virumaa nime mainimisel inimestele esimesena meelde tuhamägede ja tööpuuduse asemel,» räägib Meelis Urban, mittetulundusühingu Kiviõli Regiooni Arenduskeskus juhataja.

Kaheksa ja poole tuhande elanikuga Kiviõli linna selle aasta eelarve on 33 miljonit krooni ja töötute hulk pärast suurima tööandja Kiviteri pankrotti masendav.

Sellest hoolimata on Isamaaliidu Ida-Viru piirkonna esimees Urban lootusrikas projektile raha saamise suhtes. «Kuna suunitlus on keskkonnaprobleemi likvideerimine, siis raha võiks tulla suures osas riigieelarvest,» leiab ta ja tunnistab samas, et on asja esitlemisega õnnetult eelarvekärbete ajale sattunud.

«Äärmiselt julge ettevõtmine, mina küll nii ei söandaks,« kahtleb Sillamäe linnapea kohusetäitja Valdek Murd idee realistlikkuses.

Praegu on võsastunud künkliku maa-ala suurim probleem igast kulupõletamisest ja lõkketegemisest tekkiv põlenguoht, kuna maa on sõna otseses mõttes põlev kivi.

Suuremad tulekahjud olid mullu suvel, nende kustutamiseks kulus mitusada tuhat krooni. Ka sel nädalal karjääris ringi kõndides tõi tuul iseloomulikku kirbet vingu. «Ega siin midagi suure leegiga ei põle, aga maa sees võib hõõguva põlevkivi temperatuur ulatuda kaheksasaja kraadini. Möödunud aastal oli põlengu ajal tuul pidevalt sealt suunast ja terve linn oli vingu täis,» meenutab mees.

Küttejõu karjääris alustas kaevandamist 1920. aastatel Saksa kapitalil põhinev aktsiaselts. Eesti Põlevkivi lõpetas seal kaevandamise 1950ndate lõpus, jättes maha üle saja hektari segipööratud maastikku Kiviõli linna serval.

Mullu käisid isamaaliitlasel Meelis Urbanil külas parteikaaslased Tunne Kelam ja Toivo Jürgenson. Urban rääkis neile pidevalt põlengutega linna õhku saastavast karjäärist ja vajadusest sellega midagi ette võtta. Peatselt esinesid isamaalased lisaeelarve arutelul ettepanekuga lülitada selle koosseisu 2,5 miljonit krooni karjääris põlengute kustutamiseks ja ala metsastamiseks. Mehed asusid välja mõtlema plaane.

Kohalikke ettevõtteid toorme ja materjalidega varustav Meelis Urban on autospordihuviline. «Teab mis võidusõitjaks ma ennast ei pea, aga mõned medalid olen võitnud. Sõidan praegugi vahel näiteks jäärada,» rääkis Urban.

Tänaseks on eelarvekärbete tõttu pärale jõudnud vaid 400 000 krooni riigi raha, 290 000 krooni eest telliti LT Konsultite Eesti OÜ-lt uuring-eelprojekt. See näeb ette rajada spordi- ja puhkekeskus, autosõidu (libeda tee sõidu) õpperada, politsei ja päästeameti treeningrada ja koolituskeskus. Publiku peaks ligi meelitama autode paarissõidurada. Plaanis on ka laululava ja restoran.

Autode paarissõidurada tähendab autode mittekontaktset sõitu ehk nad ei mõlgi rajal üksteist. See saavutatakse kahe eraldi rajaga, mis üksteist viaduktidega ületavad. Praegu on tuntum selline rada Kanaari saartel.

Teine suunitlus on riigi jõustruktuuride töötajate oskuste parandamine spetsiaalse treeningu abil. Urbani sõnul on politseinikud huvi küll tundnud, kuid raha poleks neil praegu selleks kusagilt võtta.

Lisaks loodab Urban, et leidub ka piisavalt huvilisi, kes tahaks vähemalt korra võidusõidurajal oma autot ja oskusi proovile panna ja selle lõbu eest viissada või tuhat krooni maksta.

Kas meelelahutuskeskuse arendaja loodab kohalike töötute maksejõulisusele? «Soomes ehitati Puuhanmaa meelelahutuskeskus 180 kilomeetri kaugusele Rauma tööstuslinnast ja funktsioneerib edukalt. Meilt siit jääb nii kaugele ainult Saaremaa, kohalejõudmisega pole probleemi kuskilt Eesti otsast,» leiab Urban. Ta selgitab, et tegu on tõmbekeskusega, mis peaks hästi mõjuma kogu piirkonna edasisesele arengule. «Tulevad võidusõidud, tulevad kohale ärimehed, vaatavad ringi, toovad äkki Ida-Virusse investeeringuid.»

60 miljoni kroonine eelarve ei sisalda majutuspaikade ehitamist. «Jõhvis on hotell ja Rakvere majutuspaigad ei ole ka kaugemal kui 40 kilomeetrit,» ei näe mees probleemi.

Kohalike tööhõivet peaks objekt Urbani arvates parandama eelkõige ehituse ajal. Tema sõnul võiksid kohalikud töötud, kelle ametioskusi kasutada ei saa, karjääris võsa raiuda ja muud lihttööd teha.

«Tasuvuse uurimine on tõesti meie nõrk külg,» nõustub mees, «seda ei saa lähikonnas analoogse rajatise puudumise pärast praegu täpselt ennustada.» Autospordi kuni 30 000 vaatajale korraga loodab ta tugevat panust Soome huviliste seast.

19. maiks on karjääriarendajad saatnud laiali kutsed projekti esitlusele, mis peaks tooma tuntust ja võimalikke investeeringuid. Kutse saanud poliitikuist on lubanud kohale tulla haridusminister Tõnis Lukas ning riigikogu asespiiker Tunne Kelam. «Plaan on olemas, aga nüüd oleks kangesti Bill Gates'i või Ernesto Preatonit vaja, kes tahaks siia investeerida,» ütles Urban.

Tema sõnul on turismi arendamine riigi tasandil soovituslikult tunnistatud Ida-Virumaal prioriteetseks suunaks. «Aga öelgem ausalt, mida need turistid siia nii kangesti vaatama peaks sõitma? Mõned lossivaremed, pankrannik ja tuhamäed, neid leidub mujalgi,» ütles Urban, «seni pole keegi midagi targemat välja pakkunud.»

Seni on Urban rajanud ühe vaatamisväärsuse, nimelt Eesti suurima välireklaamtahvli Tallinna-Narva maantee äärde Kiviõli teeristi. Maapinnast 17 meetri kõrgusele ulatuva reklaami püstitas Urban enda sõnul seepärast, et lihtsalt midagi teha ja materjal oli tal kui metalldetailide müüjal omast käest võtta.

Mõnda aega reklaamis Eesti suurimal välireklaampinnal ennast üks kohalik aknafirma, enne riigikogu valimisi kandis see Isamaaliidu reklaami. Ida-Virus erakonna nimekirjas Tunne Kelami järel teisel ning üleriigilises nimekirjas 82. kohal olnud Urbanile tõi see 162 häält.