Hüperpood raputab vanameelset

Klaaskaarlae avarus ja valgus mõjuvad tujutõstvalt ja lõunamaiselt. Väga meeleolukad on suured joonistused seintel, aga kuna nad varjavad vaid veel kasutusele võtmata müügikohti, on nende iga vist lühike.

Et tegu on Itaalia kaubamajaga, ootasin head disaini või rahvuslikku koloriiti, aga ei leidnud. Jääb mulje, et kujundaja ei ole terviku loomist eesmärgiks seadnudki. Nii palju erinevaid materjale ja võtteid omavahelistes põhjendamatutes seostes mõjub kirju segadusena. Seda võib öelda ka info kujundamise kohta. Ostjana on raske leida otsitavat. Eesti lipu värvid ülejäänud koloriidiga kohe kuidagi ei haaku. Iseenesest on tore mõte viia kaubamaja tunnus, mahuline element, peaukse kohal läbi klaasseina. Vaskpleki, klombitud dolomiidi ja naljakate «kipsantiik»-elementide «sõbralik» naabrus ei lase sellelgi mõttel kõlada. Häirib vale astme sügavus suurel puittrepil. Treitud pingikesed üliavaratel ootesaartel on ilmselt ajutised, aga kogu kujundust hoolikalt silmitsedes ei või selles nii kindel olla.

Lähtuvalt sellest, et olen inimene, kes külastab korra nädalas suurt kauplust, mulle Kristiine kaubanduskeskus meeldib. Meeldib topeltvalgustus, loodusliku valguse osa selles.

Arhitektuur tuletas küll pisut meelde hiigellinnade kaubamaju, mis suunduvad kõrgusse. See ei ole meie suhteliselt madalate lagedega kaubanduskeskuste kõrval tavaline. Märkimist väärib poodide avatus, kõikjal on liikumisruumi.

Ka sildimajandus tundus korras olevat. Kaubad ja kauplused leiab kergesti. Kuna ruum tervikuna on avar, leiab kaldteed, trepid ja liftid kergesti. Hoone on ühtviisi sõbralik nii liikumispuudega inimesele kui uljale rulluisutajale. Pastelsed värvitoonid mõjuvad sõbralikult.

Autor: ÄP