Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti kaubaalused on litsentsita ja ühekordseks kasutamiseks
Enamik Eestis toodetud kaubaaluseid on vaid EUR- ja FIN-aluste tüübid ning mõeldud ühekordseks kasutamiseks.
Kaubaalustega kaupa müües on võimalik kauba müüjal raha küsida ka aluste eest. See kehtib aga ainult sertifitseeritud aluste kohta, mis on mõeldud mitmekordseks kasutamiseks.
Tiit Selberg, kelle kaubaaluste tootmise kuuvõimsus on 10 000 alust, ei osanud nimetada ühtegi Eesti tootjat, kellel oleks ostetud ca 20 000 Soome marka maksev litsents, mis võimaldaks teha sertifitseeritud kaubaaluseid.
Sertifitseeritud kaubaaluse hind on kuni kolm korda kõrgem. Ühekordse kasutusega EUR-alus maksab alates 40 kroonist, sertifitseeritud alus 110 krooni, FIN-alus vastavalt 45 krooni ja ca 130 krooni.
Kvaliteetset kaubaalust soovides peab jälgima, et alus oleks kokku löödud spiraalnaeltega. Samuti ei tohi laudades olla läbivat oksakohta, mis nõrgendab lauda.
EUR-aluse mõõt on 1200x 800 mm. FIN-aluse mõõt on 1200x1000 mm. Kandejõud peab olema vähemalt 800 kilo.
Kokkuleppel aluse valmistajaga on võimalik teha ka igasuguseid teisi mõõte, selle järgi, millise suurusega on alusele paigutatavad kaubakastid.
Schenker-BTLi laoriiulid on postivahega 2,80 m. Riiulid on universaalsed, neile saab panna nii EUR- kui FIN-aluseid.
EUR-aluseid mahub riiulisse kolm tükki kõrvuti, FIN-aluseid kaks tükki (80 cm riiulit jääb üle). Võrreldes EUR-alustega pole FIN-aluste kasutamine nii ratsionaalne.
Kui kaubaalus puruneb, ostab Schenker-BTL soodsama hinna tõttu mittesertifitseeritud aluseid.
Kaubaalused on reeglina ringluses koos kaubaga ning tavaliselt ei korja ükski Eestis tegutsev firma pärast kauba kohaletoimetamist kaubaaluseid tagasi.