Mähele elama asunud ASi E.O.S juhatuse liige Sten Aamer soovitab enne maja ostu võtta ühendust 3--5 tuntud kinnisvarafirmaga, öelda neile, kui palju on võimalik raha kulutada ja oodata pakkumisi. Lepingu ühe kinnisvarafirmaga tegi ta pärast seda, kui oli sobiva maja välja valinud.
Mart Raigil on maakleritest mõned aastad tagasi konkreetset kasu olnud: «Oleksin peaaegu ostnud korteri, kuhu oli sisse registreeritud Eesti kodanik, kes oli sel ajal vangis Rootsis.» Kompetentset maaklerit oli Raigil vaja ka majaostul, sest formaaljuriidiliselt oli müüjateks kaks alaealist last.
Sten Aamer soovitab maja otsimise aja ära piirata, muidu võib protsess väga pikaks venida. Maja konstruktsioonid ja kommunikatsioonid peaks Sten Aameri sõnul enne ostulepingu sõlmimist üle vaatama keegi ehituse alal asjatundja.
«Võrreldes eelmise aastaga on olukord tunduvalt paremaks läinud,» tõdeb Kinnisvarabüroo Uus Maa maakler Siim Mesila.
Ligikaudu sama suur huvi on ostjatel nii uute kui ka vanade elurajoonide vastu. Vanemate piirkondade üks olulisemaid puudusi on, et naabrid pole sageli samal elustandardi tasemel, mistõttu on raskendatud näiteks uue kanalisatsiooni, teede vms rajamine.
Uue rajooni puhul on enamasti tagatud piirkonna likviidsus, lahendatud on kommunikatsiooni, tänavavalgustuse ja turvalisuse probleemid, kuid puudub kõrghaljastus.
Siim Mesila hinnangul on raske leida ostjat uutele majadele, mille ruutmeetri hind on üle 10 000 krooni. «Otsus tehakse, kui nähakse, et ost on soodus,» märgib Mesila.
Väga hea asukoha ja tervikliku arenduse korral õnnestub müüa ka kallima hinnaklassi maju.