Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Mis sa hüppad, nagunii koondatakse ära
«Üks nolk, nii kuue-seitsmeteistaastane, läks otse politseimaja ees vales kohas üle tee. Kui teda korrale kutsusin, kuulsin temalt midagi taolist, et mida sa siin hüppad, nagunii koondatakse varsti ära,» kostab lõunatunnil Järva politsei korrapidajaruumi ette kogunenud mundrimeeste hulgast.
«Muidugi kuritegevus väheneb,» ironiseerib kõrgete ülemuste koondamistuhinat Järva politsei kriminaalosakonna ülemkomissar Ellu Rusi. «Kui näiteks liikluspolitseinikud ära kaotada, pole enam ka roolijoodikuid. Keegi neid lihtsalt enam ei püüa ega registreeri.»
Selle aasta alguses kinnitas politseiameti peadirektor Harri Tuul Järva prefektuuri koosseisuks prefektist koristajani kokku 130 inimest. Prefekt Gero Kartau kinnitusel saab prefektuur riigilt ka palgaraha 130 inimese tarvis. Tegelikult jagatakse palgaraha aga 101 inimese vahel, Jüri Mõisa koondamisplaaniga kaotab neist töö 31.
Järva politseiniku minimaalne brutopalk on 2580 krooni, koondamise järel 4200 krooni. Praegusele palgale on võimalik juurde saada lisatasu suurema tööpanuse eest kuni poole põhipalga ulatuses, peale selle 5--10protsendine lisa väljateenitud aastate eest.
Järva politsei juhtivinspektori Priit Paali sõnul on tema teada prefektuuris ka mehi, kes saavad palgapäeval kätte ainult põhipalga. Tema väitel on koondamisnimekirja koostamisel politseinike töö hindamisel kriteeriumiks muuhulgas ka näiteks laste olemasolu.
Kriminaalpolitsei inspektori Heigo Einassoo töölaual on ülekuulamisprotokollid, fotod jalajäljest ja katkisest aknast. Seni veel tundmatud isikud tühjendasid kooli kohviku kassa, saades saagiks 1500 krooni.
1992. aastast politseis töötav Einassoo saab palgapäeval kätte 3300 krooni. Temal lapsi ülal pidada ei ole. «Siis ma oleks muusik,» vastab vabal ajal bändi tegev Einassoo küsimusele, mida ta teeks, kui ei oleks politseinik.
Paide-suuruses kohas tunneb Einassoo oma «kliente» enesestmõistetavalt nägupidi, samas ka kriminaalid teda. «Ühest küljest on see muidugi hea, aga teisest küljest ei saa ma näiteks kontserdil Vallimäel rahulikult õlut võtta, ilma et keegi näpuga näitama hakkaks,» selgitab jälitusmees.
Einassoo ametlik tööaeg on kaheksast viieni, aga töö iseloom nõuab vahel ka öösel väljas olemist. «Mõnda vajalikku inimest saab ainult õhtul pärast tööd kodust kätte, rangelt kella järgi töötades ei jõuaks me kuhugi välja. Ükskord passisime ühe kuuri juures kella kuueni hommikul, oodates, et keegi tuleb sinna peidetud varastatud asjadele järele. Ei tulnud kahjuks keegi, saime lihtsalt asjad omanikule tagasi anda,» kirjeldab mees oma tööd.
Korrakaitseosakonna inspektor Avo Ammer töötab politseis kuuendat aastat, nooreminspektor Jaanus Luuk on ametis olnud poolteist aastat. Täna on mehed patrullis ja sõidavad mööda Paidet ja lähiümbrust ringi. Sügispäev on haruldaselt vaikne, keskpäevaks ei ole Järva politsei korrapidajale saabunud ühtegi väljakutset.
«Kui linnas oli korraga kaks autot patrullis, ei juhtunud peaaegu midagi,» räägib juhtivinspektor Paal linna peal tiirutavate politseiautode profülaktilisest mõjust.
Samas ei ole Järvamaal kogu aeg nii rahulik. Möödunud aastal oli maakonnas imekombel vaid üks tapmine, selle aasta üheksa kuuga aga seitse. Kolm tapjat on kätte saadud.
Nagu mujalgi, on põhiosa kuritegudest vargused. Poole aasta jooksul kannatasid 43 000 elanikuga maakonnas salajase varguse all eraisikud 233 korral, ettevõtted ja asutused 129 korral.
Ülemkomissar Ellu Rusile alluvad uurijad on sel aastal tegelenud 447 värske ja 80 mulluse kriminaalasjaga. Rusi kinnitusel on igal uurijal käsil korraga üle kümne asja, umbes kolmveerand neist saab tähtaega pikendamata ehk kahe kuu jooksul uuritud. Kuritegude avastamise protsent on 43.
Politseitöö kipub olema hooajaline. «Vastu kevadet hakkab tulema neid, kellelt on vilja või metsa välja petetud. Talumees annab kauba lubaduste peale välja, ootab ja ootab oma raha ja usub lubadusi, kuni lõpuks poole aasta pärast politseisse tuleb,» räägib Rusi.
Politseimajas laua taga istuva erariides keskealise daami nimi on Tiina Vilu, amet uurija ja sel pealelõunal käsil olev asi ebaseadusliku metsaraie asjaosaliste vastastamine. Tartust helistab advokaat ja teatab, et hakkab sõitma. Uurija asub üle helistama kahtlustatavale ja tunnistajaile. «Kuidas ei saa tulla? Me leppisime ju kokku,» tõstab ta telefonis häält. Veerand tunni pärast teatab Vilu ilmse rahuloluga, et saab kõik vajalikud inimesed kella viieks Paidesse kokku.
«Nende metsaasjadega on tihtipeale nii, et mets Järvas, omanik Tallinnas, organiseerijad Tartus ja saemehed veel kuskil mujal,» räägib Viru. Täna tahab ta kabinetis vastamisi panna metsaveoauto juhi ja metsaomaniku, kelle tunnistused välja veetud puidukoormate arvu ja koosseisu kohta erinevad mitu korda.
Juhtivinspektor Priit Paal kahtleb, kas Järvamaa teedel patrullivail kolleegidel on üldse võimalik paljuräägitud altkäemaksu vastu võtta. «Vähemalt kohalikelt inimestelt oleks see mõeldamatu, sest kuulujutt selle kohta läheks kohe laiali,» ütleb Paal. Ka karistuse hirm võib olla küllalt suur, mõnda aega tagasi istusid oma endiste kolleegide valve all Paide arestimajas kaks liikluspolitseinikku.
Anna lähedal Tallinna--Tartu maanteel on väljas Järva politsei liiklustalituse vaneminspektor Üllar Kütt ja inspektor Raivo Porr. «Väga raske öelda. Ei taha veel mõeldagi,» räägib Kütt võimalusest sattuda koondatute hulka ja hakata uut ametit otsima. Tema tuli politseisse kuus aastat tagasi otse pärast sõjaväeteenistust ja saab palgapäeval kätte 3500 krooni.
Täna tulid mehed tööle päeval kell kaks, vahetus kestab öösel kella kaheni, Tartu maanteel on nende kontrollida 55 kilomeetrit. Porr ja Kütt on täna teinud kaks protokolli, üks vales kohas peatumise ja teine veose liiga suurte gabariitide eest. «Muide, sul on parem esimene tuli peaaegu pime, mine osta bensiinijaamast uus pirn,» soovitab Porr Äripäeva fotograafile. Tänane päev on vaikne.
«Kui avariid juba tulema hakkavad, siis tuleb neid ikka rohkem korraga. Talvel libedaga on olnud ka 20 tükki päevas,» räägib Kütt. Siis on meestel küllalt rabelemist, et samaaegselt avariijälgi mõõta ja liiklust reguleerida.
Viis aastat tagasi Mäos tulevahetuses salaviinavedajatega raskelt haavata saanud Janek T?eljadinov oli kaks aastat invaliidsusgrupi peal tervist parandamas. Praegu tegeleb ta Järva kolleegide väljaõppega ja politsei patrioodina näitab nii sõnade kui ka näoilmega välja kibestumist Jüri Mõisa algatuse suhtes.
Samas peab T?eljadinov oma kolleege piisavalt headeks meesteks, et mitte töötuks jääda. «Politseinik on lahtiste kätega ja keskmisest hulga ausam ja korralikum inimene, muidu ta siin ei töötakski,» leiab T?eljadinov.