Mis sa hüppad, nagunii koondatakse ära

«Üks nolk, nii kuue-seitsmeteistaastane, läks otse politseimaja ees vales kohas üle tee. Kui teda korrale kutsusin, kuulsin temalt midagi taolist, et mida sa siin hüppad, nagunii koondatakse varsti ära,» kostab lõunatunnil Järva politsei korrapidajaruumi ette kogunenud mundrimeeste hulgast.

«Muidugi kuritegevus väheneb,» ironiseerib kõrgete ülemuste koondamistuhinat Järva politsei kriminaalosakonna ülemkomissar Ellu Rusi. «Kui näiteks liikluspolitseinikud ära kaotada, pole enam ka roolijoodikuid. Keegi neid lihtsalt enam ei püüa ega registreeri.»

Selle aasta alguses kinnitas politseiameti peadirektor Harri Tuul Järva prefektuuri koosseisuks prefektist koristajani kokku 130 inimest. Prefekt Gero Kartau kinnitusel saab prefektuur riigilt ka palgaraha 130 inimese tarvis. Tegelikult jagatakse palgaraha aga 101 inimese vahel, Jüri Mõisa koondamisplaaniga kaotab neist töö 31.

Samas ei ole Järvamaal kogu aeg nii rahulik. Möödunud aastal oli maakonnas imekombel vaid üks tapmine, selle aasta üheksa kuuga aga seitse. Kolm tapjat on kätte saadud.

Nagu mujalgi, on põhiosa kuritegudest vargused. Poole aasta jooksul kannatasid 43 000 elanikuga maakonnas salajase varguse all eraisikud 233 korral, ettevõtted ja asutused 129 korral.

Ülemkomissar Ellu Rusile alluvad uurijad on sel aastal tegelenud 447 värske ja 80 mulluse kriminaalasjaga. Rusi kinnitusel on igal uurijal käsil korraga üle kümne asja, umbes kolmveerand neist saab tähtaega pikendamata ehk kahe kuu jooksul uuritud. Kuritegude avastamise protsent on 43.

Politseitöö kipub olema hooajaline. «Vastu kevadet hakkab tulema neid, kellelt on vilja või metsa välja petetud. Talumees annab kauba lubaduste peale välja, ootab ja ootab oma raha ja usub lubadusi, kuni lõpuks poole aasta pärast politseisse tuleb,» räägib Rusi.

Politseimajas laua taga istuva erariides keskealise daami nimi on Tiina Vilu, amet uurija ja sel pealelõunal käsil olev asi ebaseadusliku metsaraie asjaosaliste vastastamine. Tartust helistab advokaat ja teatab, et hakkab sõitma. Uurija asub üle helistama kahtlustatavale ja tunnistajaile. «Kuidas ei saa tulla? Me leppisime ju kokku,» tõstab ta telefonis häält. Veerand tunni pärast teatab Vilu ilmse rahuloluga, et saab kõik vajalikud inimesed kella viieks Paidesse kokku.

«Nende metsaasjadega on tihtipeale nii, et mets Järvas, omanik Tallinnas, organiseerijad Tartus ja saemehed veel kuskil mujal,» räägib Viru. Täna tahab ta kabinetis vastamisi panna metsaveoauto juhi ja metsaomaniku, kelle tunnistused välja veetud puidukoormate arvu ja koosseisu kohta erinevad mitu korda.

Juhtivinspektor Priit Paal kahtleb, kas Järvamaa teedel patrullivail kolleegidel on üldse võimalik paljuräägitud altkäemaksu vastu võtta. «Vähemalt kohalikelt inimestelt oleks see mõeldamatu, sest kuulujutt selle kohta läheks kohe laiali,» ütleb Paal. Ka karistuse hirm võib olla küllalt suur, mõnda aega tagasi istusid oma endiste kolleegide valve all Paide arestimajas kaks liikluspolitseinikku.

Anna lähedal Tallinna--Tartu maanteel on väljas Järva politsei liiklustalituse vaneminspektor Üllar Kütt ja inspektor Raivo Porr. «Väga raske öelda. Ei taha veel mõeldagi,» räägib Kütt võimalusest sattuda koondatute hulka ja hakata uut ametit otsima. Tema tuli politseisse kuus aastat tagasi otse pärast sõjaväeteenistust ja saab palgapäeval kätte 3500 krooni.

Täna tulid mehed tööle päeval kell kaks, vahetus kestab öösel kella kaheni, Tartu maanteel on nende kontrollida 55 kilomeetrit. Porr ja Kütt on täna teinud kaks protokolli, üks vales kohas peatumise ja teine veose liiga suurte gabariitide eest. «Muide, sul on parem esimene tuli peaaegu pime, mine osta bensiinijaamast uus pirn,» soovitab Porr Äripäeva fotograafile. Tänane päev on vaikne.

«Kui avariid juba tulema hakkavad, siis tuleb neid ikka rohkem korraga. Talvel libedaga on olnud ka 20 tükki päevas,» räägib Kütt. Siis on meestel küllalt rabelemist, et samaaegselt avariijälgi mõõta ja liiklust reguleerida.

Viis aastat tagasi Mäos tulevahetuses salaviinavedajatega raskelt haavata saanud Janek T?eljadinov oli kaks aastat invaliidsusgrupi peal tervist parandamas. Praegu tegeleb ta Järva kolleegide väljaõppega ja politsei patrioodina näitab nii sõnade kui ka näoilmega välja kibestumist Jüri Mõisa algatuse suhtes.

Samas peab T?eljadinov oma kolleege piisavalt headeks meesteks, et mitte töötuks jääda. «Politseinik on lahtiste kätega ja keskmisest hulga ausam ja korralikum inimene, muidu ta siin ei töötakski,» leiab T?eljadinov.

Vt. ka Politseiametnike palk kerkib ligi 1000 krooni võrra