Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hooneregistri asjus Laari poole
Linnapea Peeter Lepa pöördumine on praegu linnavalitsuses kooskõlastamisel ja saadetakse ilmselt selle nädala lõpus või järgmise alguses peaministrile.
Kuna keskkonnaministeerium jättis tähtajaks välja töötamata hooneregistri tegevuse aluseks oleva ehitiste seaduse, tegutsevad hooneregistrid alates 19. aprillist ebaseaduslikult ning formaal-juriidiliselt on kõik registrite kanded ja väljastatud õiendid õigustühised.
Tallinna omandireformiameti juhataja Vladimir Viies ütles, et ehkki olukorra lahendamise eest vastutab hooneregistreid haldav keskkonnaministeerium, oleks ka hooneregistrid pidanud probleemile juba varakevadel tähelepanu pöörama. «Uppuja päästmine on alati ka uppuja enda asi,» lisas Viies.
Viies sõnas, et kuna õiguslik vaakum hooneregistri tegutsemise ja kannete kehtivuse üle kestab ilmselt 2001. aastani, oleks valitsusel vaja kiiresti vastu võtta seadus, millega selle aasta 1. novembrist või detsembrist saaks lugeda kõik kuni selle ajani hooneregistris tehtud toimingud õiguspädevaks.
«Praegu on kõik käitunud heasoovilikult, aga see ei pruugi nii jääda,» lisas Viies. 3--4 aasta pärast võib tema sõnul mõni advokaat oma kliendi huvides nõuda ühe või teise hooneregistri kande tühistamist, kui õiguslik vaakum säilib.
Hooneregister peaks olema kantud ka andmekogu riiklikku registrisse kui riigi põhiregister, ütles andmekogu registri volitatud töötleja esindaja Ivar Odrats.
Odratsi sõnul peaks Eestis olema kuni kümme põhiregistrit. Registrisse on kantud seni vaid elektrooniline kinnistusraamat, kuid seal peaks olema veel äriregister, riigivararegister, maakataster, eraisikute register, ehitisteregister jm.