Infosüsteemiks saab nimetada sellist ühiskasutatavat serveripõhist rakendust, kuhu on koondatud piisavalt palju organisatsiooni igapäevase töö sujuva toimimise seisukohast olulist informatsiooni.

Kliendid, hankijad, tellimused, maksmised, ladu ja müügijärgne hooldus on levinumad teemad, mis on omavahel tihedalt seotud ja mille haaramine tervikliku infosüsteemi alla tuntavat kasu toob. Lisaks annab iga infosüsteem raportitena ülevaate temas sisalduva info kohta leitavatest summaarsetest ja keskmistest näitajatest ning nende trendidest. Oluline on koondada ühte infosüsteemi võimalikult palju tegevuse eri valdkondadega seotud infost, sest erinevate süsteemide omavaheline suhtlemasaamine on ebamugav, kallis ja vahel lausa võimatu.

Eritellimusel loodava infosüsteemi loomine on suur ja kallis töö, mis ei maksa alla mõnesaja tuhande krooni. Seejuures alustatakse alati projekteerimisest kui kõige vastutusrikkamast osast. Infovoogude ja andmebaaside disaini osas ei tasu kokku hoida, tehtud vead on katastroofiliste tagajärgedega, sest muudatustest odavam võib olla otsast alustamine. Rakenduse programmeerimine on alati projekteerimisest odavam ja vähem vastutusrikas. Sageli võib aga eritellimusel loodavast lahendusest loobuda ning võtta kasutusele mõne universaalse rakenduse. Hoolimata sellise toote kõrgest hinnast on nende kasutuselevõtt pea alati odavam uue ülesehitamisest. Tasub uurida valmisrakenduse kohandamisvõimalusi: on odavam keelata liiga universaalse rakenduse mõni funktsioon kui hakata puuduvat osa juurde tegema.

Eestis kasutatavatest valmistoodetest väärivad infosüsteemi nime näiteks UniFlex, Concorde XAL, Baan ja SAP R/3. Nimetamisväärne kogus rakendusi dokumendihalduseks ja grupitööks tugineb aga Lotus Notes'i tarkvara kasutamisele. Huvipakkuva võimalusena saab kõigi toodete rakenduse kasutust ka rentida.

Autor: Neeme Takis