• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Torm halvas talunike töö

    Lääne-Virumaal asuva Vaeküla Suurtalu OÜ juhatuse esimees Arvi Alaste ütles, et kui kõik tormikahjustused kokku lüüa, kannab majand kahju umbes 20 000 krooni päevas. Lisaks sellele, et elektrita ei saa lehmi lüpsta ega piima jahutada, tekitavad lisakulutusi ka äralennanud katused.
    Alaste rääkis, et lüpsimasinad pannakse tööle traktorite generaatorilt võetud vooluga. Kui normaaltingimustes lüpstakse lehmi kaks korda päevas, siis 334 loomaga laudas selleks traktorite jõust ei piisa.
    Kuna traktori kütus sai otsa, siis on lüpsmine Vaekülas praegu Alaste sõnul täiesti võimatu. Uut kütust ei saa osta, sest naftajaam töötab ka elektriga, mistõttu ei saa kütust pumbata. «Tootmine seisab täielikult,» sõnas Alaste. «Päästame loomade tervist.»
    Alaste lisas, et vähese lüpsmise tõttu langeb piimatoodang kiiresti ja normaaltingimustele tagasi minnes taastub see umbes nädala pärast. «Saame küll piima kätte, aga see pole enam kõrgema sordi oma,» märkis ta.
    Vaeküla suurtalu päevane piimatoodang on 4200 liitrit, mis kataks Rapla suuruse linna elanike päevase vajaduse.
    «Kõige hullem on see, et vett ei saa,» rääkis Raplamaal asuva Salasoo talu perenaine Marianne Tõntson. «Loomad ei saa juua, piima ei saa jahutada, jahuveski ei tööta -- lehmadele enam ei anna jahu, homme jäävad sead ka nälga. Lugesin kokku, et seitset peamist asja ei saa teha.»
    Algul kasutasid ka Tõntsonid traktorigeneraatorit, kuid pidev hirm, et traktor ei pea vastu, sunnib neid küla pealt vett tassimas käima ja käsitsi lehmi lüpsma. «Üles sulanud külmkirstu sisu ei saa kuidagi tagasi,» ohkas pühapäeva õhtust saadik elektrit ootav perenaine.
    Enim elektrikatkestusi oli kolmapäeva varahommikuks Saaremaal, mandril kandis suuri kaotusi Raplamaa.
    Katkestusi on varemgi palju olnud, kuid seekordne torm lõhkus meeletult ja me peame panema uusi poste ning vahetama sadade meetrite kaupa juhet, selgitas Eesti Energia Rapla-Järva regiooni juht Tarmo Lukk. «30meetrine kuusk oli kukkunud kõrgepingeliinile, mis oli üks lootus Saaremaa toitmiseks.»
    Palju virisetakse, et miks elektrimehed sellele varem mõelnud pole, et puud ulatuvad liinidele kukkuma, rääkis Lukk. Aga veerand Eestimaa metsast seetõttu maha võtta on strateegiline otsus ja see mets ei kuulu mitte Eesti Energiale, lisas ta. Luki sõnul liine peaaegu enam ei remondita, pigem ehitatakse selle raha eest uued.
    Esmaspäeva öösel jättis torm elektrita veerand Eestimaast.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Paljusid hullutanud investeering tegi rikkaks vaid ühe mehe
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
Raadiohommikus: uued, silmapaistvad ja parimad juhid
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Raadiohitid: hinnatõusust ja investeerimisest
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Tootjahinnad on aastaga tõusnud kolmandiku võrra
Tavalise inflatsiooni numbrid kahanevad selle kõrval, kui palju on tõusnud sisendite hinnad tööstuses, aga ka väljamüügil. Tööstustoodangu tootjahinnad kasvasid apriilis 32 ja ekspordihinnad 25 protsenti.
Tavalise inflatsiooni numbrid kahanevad selle kõrval, kui palju on tõusnud sisendite hinnad tööstuses, aga ka väljamüügil. Tööstustoodangu tootjahinnad kasvasid apriilis 32 ja ekspordihinnad 25 protsenti.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.