Hindajate atesteerimine edeneb

Kinnisvarahindajate atesteerimine on hoo sisse saanud ning lähikuudel teevad pangad tõenäoliselt otsuse aktsepteerida edaspidi vaid atesteeritud kinnisvarahindajate hindamisakte.

Eesti Pangaliit on tegevdirektor Katrin Talihärma sõnul väga huvitatud sellest, et kinnisvara hindamisakte teeksid kõrgelt kvalifitseeritud hindajad.

Hindajate kvalifikatsiooni küsimus on pankade jaoks eluline teema, sest hindaja töö on otseselt seotud iga krediidiasutuse kinnisvara hindamisel baseeruvate otsuste tegemisega, märgib Talihärm.

Eesti Pangaliidu juhatus ei ole siiani vastu võtnud otsust, et kõik krediidiasutused teatud kindlast kuupäevast alates aktsepteeriksid üksnes atesteeritud hindajate hindamisakte, kuna siiani on niisuguse tunnistusega hindajate arv olnud ebapiisav, et katta vajadus kogu Eestis.

Kuna aasta lõpuks on atesteeritud hindajaid juba üle kolmekümne, hakkab see arv lähenema optimaalsele, seetõttu võtab pangaliidu juhatus selle teema arutusele jaanuarikuisel juhatuse koosolekul.

Konkreetse tähtaja suhtes kokku leppimiseks oodatakse arvatavasti ära ka kevadise atesteerimise tulemused, mis ei tähenda Talihärma sõnul aga sugugi seda, et mõni pank ei võiks kõrgendatud nõuetele juba varem üle minna.

Eesti Ühispanga laenuarendusosakonna juhataja Jaanus Leemetsa arvates teeb pank sellekohase otsuse ilmselt järgmise aasta alguses. Leemets peab hindajate atesteerimist oluliseks. ?Seni on hindajate turule võinud tulla praktiliselt igaüks ja öelda, et tema on hindaja,? tõdeb Leemets.

Kuigi atestaadi võib saada ka väiksesse kinnisvarafirmasse kuuluv või üksi töötav hindaja, tekib tal raskusi saavutada pangalt nõusolek oma hindamisaktide aktsepteerimiseks. Leemetsa sõnul on pangal kaks tingimust, mida kinnisvara hindajad peavad täitma ? ühelt poolt kogemus ja professionaalsus, teiselt poolt vastutus. Vastutuse nõuet on üksikul hindajal raske täita, võib- olla on seda probleemi võimalik lahendada kindlustuse abil.

Tänavu on kinnisvarahindajate taset kahel korral uuritud. Kevadel osales eksamitel 29 inimest ja kutsetunnistuse sai nendest 13. Sügisel esitas avalduse eksamitel osalemiseks juba 48 taotlejat, kellest eksamile lubati 44. Eksamitel osales 37 inimest, neist 20 olid edukad. Suulisele eksamile pääsesid vaid need, kes olid kirjaliku eksami edukalt sooritanud. Selle aasta lõpuks on Eestis seega 33 atesteeritud hindajat.

Atesteerimise ülesehitusel, kutse-eetika, teadmiste, kogemuste ja hariduse nõuete esitamisel on aluseks TEGoVA (Euroopas varade hindamist ja standardiseerimist koordineeriv institutsioon) tingimused.

Aastal 2000 viib TEGoVA sisse Euroopa maade hindajate atesteerimise akrediteerimise. Seeläbi püüeldakse ühtsete hindamisstandardite rakendamise poole, vastastikuse tunnustamise, kvalifikatsiooni ja kvaliteedi poole. Reformimaadest on seni ainult Eestile tehtud ettepanek vastava avalduse esitamiseks.

Atesteerimine on ühtlustanud hindajate üldist taset, oluliselt stimuleerinud enesetäiendamist ning toonud välja ka põhilised vajakajäämised. Ligi 4/5 atesteeritutest on Tallinnast ja 1/5 osas on põhiliselt esindatud Tartu ja Pärnu spetsialistid. Oluliseks puuduseks on emakeelse erialase õppematerjali vähesus. Kõrgemad õppeasutused võiksid oma õppeprogrammide arendamisel arvestada hindajatele esitatavaid nõudeid.

Atesteeritud hindajad on tõestanud oma kogemuste, teadmiste, oskuste ja kutse-eetika vastavust kõige kõrgematele nõudmistele, mida Eestis varade hindajatele seatakse. Atesteeritud hindajate käest on soovitav konsultatsiooni küsida nii firmadel, eraisikutel kui ka riigi- ja omavalitsusasutustel. Atesteeritud hindajad teostavad hindamisi laias valdkonnas: laenutagatiste hindamine, varade väärtus ettevõtte finantsaruandluses, varalised vaidlused, kinnisvaratehingud, investeeringud, riigi- või omavalitsuse varade väärtuse hinnangud jm.

Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing on IVSC (rahvusvaheline hindamisstandardite komitee) ja TEGoVA liige. Koostöö eesmärk on arenenud maades tunnustatud atesteerimispõhimõtete ja kutsenõuete rakendamine Eestis.