Eesti Pangaliidu juhatus ei ole siiani vastu võtnud otsust, et kõik krediidiasutused teatud kindlast kuupäevast alates aktsepteeriksid üksnes atesteeritud hindajate hindamisakte, kuna siiani on niisuguse tunnistusega hindajate arv olnud ebapiisav, et katta vajadus kogu Eestis.
Kuna aasta lõpuks on atesteeritud hindajaid juba üle kolmekümne, hakkab see arv lähenema optimaalsele, seetõttu võtab pangaliidu juhatus selle teema arutusele jaanuarikuisel juhatuse koosolekul.
Konkreetse tähtaja suhtes kokku leppimiseks oodatakse arvatavasti ära ka kevadise atesteerimise tulemused, mis ei tähenda Talihärma sõnul aga sugugi seda, et mõni pank ei võiks kõrgendatud nõuetele juba varem üle minna.
Eesti Ühispanga laenuarendusosakonna juhataja Jaanus Leemetsa arvates teeb pank sellekohase otsuse ilmselt järgmise aasta alguses. Leemets peab hindajate atesteerimist oluliseks. ?Seni on hindajate turule võinud tulla praktiliselt igaüks ja öelda, et tema on hindaja,? tõdeb Leemets.
Kuigi atestaadi võib saada ka väiksesse kinnisvarafirmasse kuuluv või üksi töötav hindaja, tekib tal raskusi saavutada pangalt nõusolek oma hindamisaktide aktsepteerimiseks. Leemetsa sõnul on pangal kaks tingimust, mida kinnisvara hindajad peavad täitma ? ühelt poolt kogemus ja professionaalsus, teiselt poolt vastutus. Vastutuse nõuet on üksikul hindajal raske täita, võib- olla on seda probleemi võimalik lahendada kindlustuse abil.
Tänavu on kinnisvarahindajate taset kahel korral uuritud. Kevadel osales eksamitel 29 inimest ja kutsetunnistuse sai nendest 13. Sügisel esitas avalduse eksamitel osalemiseks juba 48 taotlejat, kellest eksamile lubati 44. Eksamitel osales 37 inimest, neist 20 olid edukad. Suulisele eksamile pääsesid vaid need, kes olid kirjaliku eksami edukalt sooritanud. Selle aasta lõpuks on Eestis seega 33 atesteeritud hindajat.
Atesteerimise ülesehitusel, kutse-eetika, teadmiste, kogemuste ja hariduse nõuete esitamisel on aluseks TEGoVA (Euroopas varade hindamist ja standardiseerimist koordineeriv institutsioon) tingimused.
Aastal 2000 viib TEGoVA sisse Euroopa maade hindajate atesteerimise akrediteerimise. Seeläbi püüeldakse ühtsete hindamisstandardite rakendamise poole, vastastikuse tunnustamise, kvalifikatsiooni ja kvaliteedi poole. Reformimaadest on seni ainult Eestile tehtud ettepanek vastava avalduse esitamiseks.