Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lepp vallandati ETV juhi kohalt

    Ringhäälingunõukogu liige Andres Herkel ütles eile, et ETV peadirektor Toomas Lepale määrati juba teine distsiplinaarkaristus, milleks seekord on töölepingu lõpetamine. «Nüüd sai mõõt täis, sest tema heitlik juhtimisstiil on kestnud juba pikemat aega. See, et Toomas Lepp on üldse nii kaua sellist organisatsiooni juhtida saanud, on olnud väljakutse tervele mõistusele,» ütles Herkel.
    Otsus jõustus allakirjutamise hetkest. Herkel lisas, et Lepp ei esitanud nõukogule juhatuse istungite protokolle ega dokumente telejaama järgmise aasta programmi ja eelarve kohta, mistõttu ringhäälingunõukogu ei saanud talle seadusega pandud järelevalve funktsiooni täita.
    Nõukogu üheksast liikmest hääletas Lepa vallandamise poolt seitse. Kuni uue peadirektori leidmiseni, milleks Herkeli hinnangul kulub vähemalt kaks kuud, täidab ETV peadirektori kohuseid programmidirektor Tiina Kangro.
    Toomas Lepp pidas ringhäälingunõukogu põhjendusi enda vallandamiseks otsituks. «See on poliitiline jama,» sõnas Lepp. «Põhjuseks toodi mingi dokumentide mitteõigeaegne esitamine.» Lepp selgitas, et kella kümneks hommikul küsitud protokollid esitas ta kell kolm päeval, kuna sai nõudest liiga hilja teada ja dokumentide paljundamisele kulus aega. Lepp ütles, et ta pole veel otsustanud, kas kaebab vallandamise töövaidluskomisjoni.
    Eile kinnitas ringhäälingunõukogu ETV järgmise aasta eelarveks 84 miljonit krooni, mis on ligi kümnendiku võrra väiksem kui selle aasta eelarve. Toomas Lepp ütles, et ehkki positiivse stsenaariumi korral võiks sellele lisanduda 40 miljoni krooni eest reklaamitulusid, on tõenäoline kuni 20miljoniline reklaamitulude kasv.
    Kanal2 originaalprogrammi juht Vahur Laiapea kinnitas, et omatoodangu maht Eesti vanimas kommertskanalis pigem suureneb. «Loomulikult on muutusi,» ütles Laiapea. «Kuid need tulenevad sellest, et üks või teine programm ei tööta, mitte finantsolukorrast.» Laiapea lisas, et omatoodangu säilimine ja suurenemine tuleneb firma strateegiast. «Tugevamad jäävad püsima,» sõnas ta. Laiapea ütles, et lisa omatoodangule võiksid anda ka töötuks jäänud ajakirjanikud, kes tulevad Kanal2 jutule heade ideedega.
    Äsja investeerimispanga Lõhmus, Haavel & Viisemann omandusse läinud TV1 on teatanud oma saadete tootmise lõpetamisest ning 30 töötaja koondamisest. Telekanali juhatuse esimehe Rait Killandi sõnul jäävad mõned originaalsaated siiski ekraanile, kuid neid ei toodeta enam TV1s.
    Killandi hinnangul peavad kokkuhoiupoliitikale asuma kõik Eesti telekanalid ning neljale kanalile Eestis ruumi pole. «Turul on 120 miljonit krooni, kuidas on võimalik teha 70 miljonilisi kulutusi? Sellised liigutused, nagu meie ette võtame, on absoluutselt vältimatud. Kui turg järgmisel aastal kahekordseks ei tõuse, peavad tulema muudatused,» leidis ta.
    TV 3 tegevdirektor Andres Jõesaar teatas, et kanal ei kavatse järgmisel aastal vähendada tööjõudu ega omatoodangu mahtu.
    «Me pole kunagi rahaga priisanud ja seetõttu pole ka põhjust tõmblemiseks,» lausus Jõesaar. Praegu kuulub omatoodangule tema sõnul rohkem kui kolmandik eetriajast.
    Järgmisel aastal loodab telekanal tema sõnul oma osa reklaamiturul suurendada ning jõuda nulli. Sel aastal on TV3 veel kahjumis.
  • Hetkel kuum
Toetame restoraniäri vintskeid tegijaid. Hääletame jalgadega!
Häid emotsioone pakkuv külalislahkusettevõtlus püsib ja jääb püsima peaasjalikult tegijate kutsumusel ja entusiasmil, millele sektori puhul tuleb tähelepanu pöörata, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Häid emotsioone pakkuv külalislahkusettevõtlus püsib ja jääb püsima peaasjalikult tegijate kutsumusel ja entusiasmil, millele sektori puhul tuleb tähelepanu pöörata, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tallinna börs lõpetas päeva punases
Balti aktsiaturgudest lõpetas neljapäeva punases vaid Tallinna börs, mis taandus -0,14%. Balti koondindeks edenes +0,21%, Riia börs +0,25% ning Vilniuse börs +0,01%.
Balti aktsiaturgudest lõpetas neljapäeva punases vaid Tallinna börs, mis taandus -0,14%. Balti koondindeks edenes +0,21%, Riia börs +0,25% ning Vilniuse börs +0,01%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kunman asus juhtima oma suures kahjumis joogiveefirmat
Pudelivee tootja Haage Joogid langes eelmisel aastal 1,9 miljoni euro suurusesse miinusesse ning firma juhatusse jäi vaid selle ainus omanik Vello Kunman.
Pudelivee tootja Haage Joogid langes eelmisel aastal 1,9 miljoni euro suurusesse miinusesse ning firma juhatusse jäi vaid selle ainus omanik Vello Kunman.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Valitsus ei jõudnud lisaeelarves kokkuleppele Läänemets: segadus on hoopis suuremaks läinud
Kuigi rahandusminister Mart Võrklaev (Reformierakond) loodab veel enne jaanipäeva lasta riigikogul läbi hääletada 175 miljoni euro ulatuses kärpeid, pole valitsusel endal lisaeelarve tegemiseks ikka veel kokkulepet.
Kuigi rahandusminister Mart Võrklaev (Reformierakond) loodab veel enne jaanipäeva lasta riigikogul läbi hääletada 175 miljoni euro ulatuses kärpeid, pole valitsusel endal lisaeelarve tegemiseks ikka veel kokkulepet.
Krunt linna ääres – atraktiivne ainult kodu rajajale või ka investorile?
Linnalähedaste kruntide vastu tunnevad huvi peamiselt need, kel mõte krundile oma kodu rajada. Linnast väljas, kuid linna lähistel eelistatakse elada mitmel põhjusel. Selleks võivad olla nii praktilised kui emotsionaalsed põhjused, mis on mõjutatud elustiilist, isiklikest eelistustest ja majanduslikest võimalustest.
Linnalähedaste kruntide vastu tunnevad huvi peamiselt need, kel mõte krundile oma kodu rajada. Linnast väljas, kuid linna lähistel eelistatakse elada mitmel põhjusel. Selleks võivad olla nii praktilised kui emotsionaalsed põhjused, mis on mõjutatud elustiilist, isiklikest eelistustest ja majanduslikest võimalustest.