Ringhäälingunõukogu liige Andres Herkel ütles eile, et ETV peadirektor Toomas Lepale määrati juba teine distsiplinaarkaristus, milleks seekord on töölepingu lõpetamine. «Nüüd sai mõõt täis, sest tema heitlik juhtimisstiil on kestnud juba pikemat aega. See, et Toomas Lepp on üldse nii kaua sellist organisatsiooni juhtida saanud, on olnud väljakutse tervele mõistusele,» ütles Herkel.
Otsus jõustus allakirjutamise hetkest. Herkel lisas, et Lepp ei esitanud nõukogule juhatuse istungite protokolle ega dokumente telejaama järgmise aasta programmi ja eelarve kohta, mistõttu ringhäälingunõukogu ei saanud talle seadusega pandud järelevalve funktsiooni täita.
Nõukogu üheksast liikmest hääletas Lepa vallandamise poolt seitse. Kuni uue peadirektori leidmiseni, milleks Herkeli hinnangul kulub vähemalt kaks kuud, täidab ETV peadirektori kohuseid programmidirektor Tiina Kangro.
Toomas Lepp pidas ringhäälingunõukogu põhjendusi enda vallandamiseks otsituks. «See on poliitiline jama,» sõnas Lepp. «Põhjuseks toodi mingi dokumentide mitteõigeaegne esitamine.» Lepp selgitas, et kella kümneks hommikul küsitud protokollid esitas ta kell kolm päeval, kuna sai nõudest liiga hilja teada ja dokumentide paljundamisele kulus aega. Lepp ütles, et ta pole veel otsustanud, kas kaebab vallandamise töövaidluskomisjoni.
Eile kinnitas ringhäälingunõukogu ETV järgmise aasta eelarveks 84 miljonit krooni, mis on ligi kümnendiku võrra väiksem kui selle aasta eelarve. Toomas Lepp ütles, et ehkki positiivse stsenaariumi korral võiks sellele lisanduda 40 miljoni krooni eest reklaamitulusid, on tõenäoline kuni 20miljoniline reklaamitulude kasv.
Kanal2 originaalprogrammi juht Vahur Laiapea kinnitas, et omatoodangu maht Eesti vanimas kommertskanalis pigem suureneb. «Loomulikult on muutusi,» ütles Laiapea. «Kuid need tulenevad sellest, et üks või teine programm ei tööta, mitte finantsolukorrast.» Laiapea lisas, et omatoodangu säilimine ja suurenemine tuleneb firma strateegiast. «Tugevamad jäävad püsima,» sõnas ta. Laiapea ütles, et lisa omatoodangule võiksid anda ka töötuks jäänud ajakirjanikud, kes tulevad Kanal2 jutule heade ideedega.
Äsja investeerimispanga Lõhmus, Haavel & Viisemann omandusse läinud TV1 on teatanud oma saadete tootmise lõpetamisest ning 30 töötaja koondamisest. Telekanali juhatuse esimehe Rait Killandi sõnul jäävad mõned originaalsaated siiski ekraanile, kuid neid ei toodeta enam TV1s.
Killandi hinnangul peavad kokkuhoiupoliitikale asuma kõik Eesti telekanalid ning neljale kanalile Eestis ruumi pole. «Turul on 120 miljonit krooni, kuidas on võimalik teha 70 miljonilisi kulutusi? Sellised liigutused, nagu meie ette võtame, on absoluutselt vältimatud. Kui turg järgmisel aastal kahekordseks ei tõuse, peavad tulema muudatused,» leidis ta.
TV 3 tegevdirektor Andres Jõesaar teatas, et kanal ei kavatse järgmisel aastal vähendada tööjõudu ega omatoodangu mahtu.
«Me pole kunagi rahaga priisanud ja seetõttu pole ka põhjust tõmblemiseks,» lausus Jõesaar. Praegu kuulub omatoodangule tema sõnul rohkem kui kolmandik eetriajast.
Järgmisel aastal loodab telekanal tema sõnul oma osa reklaamiturul suurendada ning jõuda nulli. Sel aastal on TV3 veel kahjumis.
Seotud lood
Lisatud interaktiivne kaart Läänemereriikide tänase olukorraga töötuskindlustussüsteemis
Täna näib mõeldamatu tegutseda ja töötada riigis, kus puudub töötukassa ning töötuskindlustus. Ometi kaheldi veel paar aastakümmet tagasi Eestis sotsiaalsüsteemi rajama asudes selle vajalikkuses sügavalt. Veenmist, et tegu on tõesti olulise asjaga, oli selle algatajatel omajagu.