Politseil abiks lapskliendid

Novembri lõpus tegid Viljandi majandus- ja noorsoopolitseinikud reidi Karksi vallas, mille tulemusel võib alkoholi müügilitsentsi kaotada kolm kauplust ja kaks baari. «Enne lõpliku otsuse langetamist tahame kohtuda reidi läbiviijatega,» põhjendab Karksi vallavanem Mati Ilisson, miks vallavalitsus ei kiirustanud seaduserikkujate alkoholimüügiloa tühistamisega.

«Ettevõtjaid teeb nukraks see, et need, kas tahavad olla ausad maksumaksjad, saavad karistada pudeli õlle või dzhinni pärast,» seletab Ilisson. «Samas pole riik ega politsei võimeline piiri panema üha vohavale salaviinamüügile.»

Karksi-Nuias asuva Kauka baari ühe omaniku Svetlana Oti sõnul küsis 28. novembri õhtul kella kümne paiku noor rinnakas neiu baaridaamilt dzhinni. «Baaridaami küsimusele, kas soovitakse purgi- või pudelidzhinni, täpsustas kõrval seisnud täiskasvanu, erariides noorsoopolitseinik, et Tartu õlletehase oma,» seletab Ott.

Karksi kandis palju jutuainet tekitanud alaealisele alkoholi müümise kontrollreidid tekitavad ettevõtjates ja omavalitsusjuhtides kahtlusi, et kontrollostude lavastamised polnud korrektsed. «Pärast pudeli õlle ostmist ütles erariides politseinik müüjale, et too müüs alkoholi alaealisele noormehele,» meenutab Karksi-Nuias asuva Hundi Nuia poekese omanik Toomas Metsa. «Mingit dokumenti, mis oleks noormehe alaealisust tõendanud, ei näidatud.»

Alkoholiseadus nõuab, et müüja küsiks ostjalt dokumenti siis, kui ostja vanuses tekib kahtlus. «Kui ostjana on ette tõugatud inimene, kelle vanuses kahtlust ei teki, on kontrollost provotseeritud,» leiab Viljandimaa mitmete kaupluste omanik Andi Sõmmer.

Sõmmer kurdab, et kauplusemüüjad soovivad juba töölt lahkuda. «Nad ei taha enam olla inimesed, kelle tõttu kolleegid võivad kaotada töökoha ja ettevõte eksistentsi,» räägib Sõmmer.

Sõmmeri kaupluste töötajate kohta pole akte koostatud. «Kuigi vahelejäänute puhul on tegu minu konkurentidega, valutan südant, sest minu poodide kohal ripub samuti kirves,» räägib ta.

Politseiameti avalike suhete juhi Urve Miidla sõnul saab seaduserikkumist tuvastada kontrollimise käigus. Miidla kinnitusel tehakse reide regulaarselt kogu Eestis. «Politseiprefektuurides on ka vihjetelefonid, kuhu laekub teavet selle kohta, kus müüakse salaviina ja kes müüb alaealistele alkoholi,» tutvustas Miidla reidide võimalikke põhjusi. «Nii politsei kui kohalik omavalitsus vastutavad, et antud haldusterritooriumil täidetaks seadust.»

Alkoholiseadust rikkunud ettevõte saab 8000 krooni maksvat müügiluba taotleda alles aasta möödudes.