Esmaabi tugineb eurodirektiivile

Tartu Kivisilla apteegi juhataja Malle Timberg ütles, et lisaks küsivad ostjad ka käsimüügiravimeid, nagu valuvaigistid ja palavikualandajad.

Enamikus Äripäeva küsitletud apteekides esmaabikomplekte müügil ei olnud, neid telliti vaid ettevõtte soovi korral. «Seni on üks tellimus olnud,» ütles Jõhvi Kaare apteegi juhataja Merike Kase. Kadrina apteegi juhataja Malle Kongi ütles, et väiksemad ettevõtted ei tunne esmaabitarvete vastu mingit huvi, vaid puidutööstus käib ärakasutatud asjade asemele uusi ostmas. «Kasti tegid nad ka ise,» sõnas Kongi.

Peale esmaabivahendite ja selle hoiukoha peab tööandja hoolitsema, et oleks ruum, kus saab anda esmaabi ja hoida kannatanut arstiabi saabumiseni; et nähtavatel kohtadel oleks plakatid vms esmaabi andmise viiside ning numbriga 112; et oleks määratud isik, kes vastutab esmaabivahendite korrashoiu eest ning et oleks teada töötajad, kes oskavad esmaabi anda.

Määrus «Töötervishoiu ja tööohutuse alase välja- ja täiendõppe kord», mis kehtestab ettevõtte esmaabikoolituse korra, on praegu kooskõlastamisel.

«Mis kasu on esmaabivahenditest, kui keegi neid kasutada ei oska,» märkis sotsiaalministeeriumi töökeskkonna osakonna tööelu edendamise büroo peaspetsialist Kaljo Tambur. «Üks esmaabi anda oskaja peaks kollektiivis ikka olema, et inimene kiirabi tulekuni ära ei sureks.»

Tambur lisas, et ei töötervishoiu ja tööohutuse seadusele ega sellest tulenenud määrusele «Esmaabi korraldus ettevõttes» pole kehtestatud rakendusaega, kuid tööinspektsioon nõuab oma ringkäikudel nende täitmist ja abistab nõudest mitteteadlikke tööandjaid. Soovituste ignoreerimise korral teevad nad ettekirjutuse.