Taani Disainikeskus toetab väikeettevõtjaid

Kesklinnas asuva moodsa hoone eesmärk on disaini kui kunsti tutvustamine, kuid veelgi tähtsamaks peab see ettevõtluse edendamist. Keskuses eksponeeritakse taani disaini saavutusi välisfirmadele, kuid samal ajal impordib see häid ideid ka välismaalt, kusjuures tuuakse ära hinnad kohalikul ja rahvusvahelisel turul, et firmadel oleks võimalik leida enda jaoks optimaalne ja sobiv lahendus. Peaaegu poole -- 40 miljonit Taani krooni -- andis 90 miljonit maksma läinud ehitise jaoks Taani majandusministeerium.

Majandusminister lähtus seisukohast, et Taani riigile on majanduslikus mõttes kasulik, kui uus keskus suudab aidata ettevõtteid kasutama rohkem disaini, kuna maitsekas ja originaalne toodangu kujundus suurendab toodete konkurentsi- ja läbilöögivõimet maailmaturul. Kuid sealjuures esitas ministeerium tingimuse, et raha eraldatakse riigikassast põhimõttel, et ministeerium annab omalt poolt ühe krooni iga krooni kohta, mida hangitakse maja ehitamise jaoks eraettevõtetelt ja fondidest.

Nagu on Taanis suhteliselt vähe suuri ettevõtteid. Väikeettevõtted aga ei ole endale üldjuhul hea disaini võimalusi veel päriselt teadvustanud ja just nende kaasamises keskuse tegevusse näevadki uue disainimaja töötajad suurt potentsiaali.

Kuna ühed ideed sünnitavad teisi, siis on Taani uus disainikeskus rahvusvahelise orientatsiooniga. See on ühtlasi töösturite, disainerite ja kontseptsiooniloojate ideelevikeskus, mis annab ettevõtetele võimaluse disainialaseid mõtteid vahetada ja end uute suundadega kursis hoida.

Minu küsimusele, kas uuel keskusel on kavas kontaktide loomine ka Eesti firmade ja disaineritega, vastas keskuse direktor professor Jens Bernsen jaatavalt. Taani tööstuskunstnikud olid Skandinaavias esimesed, kes korraldasid vahetult pärast Berliini müüri langemist kolmes Balti riigis disainialase rändnäituse. Toimub ka regulaarne publikatsioonide ja disainerite vahetus.

Uue keskuse valmimine loob head võimalused ka välismaiste disainerite tööde tutvustamiseks. »Me tunneme Eestis häid disainereid,» lisas Jens Bernsen. Juttu oli ka võimalusest, et mudeleid saaks toota Balti riikides, arvestades Baltikumi disaini kõrget professionaalset taset ja väiksemaid tootmiskulusid. Tähtsaimaks kriteeriumiks tulevaste toodete puhul peetakse seda, et nad sisaldaksid tarbija jaoks mõtet ja väärtust ning oleksid tehniliselt kõrgel tasemel teostatud.

Autor: Senta Alas