Infotehnoloogia lõikab vanakestel lipsu läbi

Microlinki juht Allan Martin-son ehmatas juba eelmisel kevadel Eesti ettevõtete juhte tulevikuennustusega, et tänastel ärihaidel kümne aasta pärast enam ettevõtte juhtimises asja ei ole. Uus generatsioon, kellele tulid kuvar ja keyboard kätte juba koos kurinatega, lihtsalt tõukab vanakesed majandusotsuste tegemisest kõrvale.

Aasta tagasi võeti Martinsoni ütlust vaimuka naljana. Täna tundub asi hoopis tõsisem. Julgen väita, et iga ettevõtja, kes suhtub infotehnoloogiasse ja internetti ükskõikse üleolekuga, kõrbeb juba paari aasta pärast.

Infotehnoloogia ja internetilahendused on juba täna muutmas meie ümber olevat keskkonda täiesti teistsuguseks, kui oleme harjunud.

Oleme avastamas, et traditsioonilised juhtimis- ja müügitõed on kaotamas kehtivust. Ootamatult paneme tähele, et ettevõttele ei loogi enam väärtust kõrgelt haritud, kogemustega lipsustatud härrasmehed, vaid noorukesed, lõdva käitumise ja värvitud juustega arvutispetsialistid.

Meie paar aastat tagasi loodud plaanid ja mudelid on muutumas kasututeks ning kui püüamegi neid teisenenud keskkonnaga kohandada, siis paari kuu pärast oleme uuesti alguses tagasi. Enamik Eesti ärieliidist on ilmselt veel rahulik ja enesekindel. Tegelik raha liigub ju jätkuvalt mööda raudteed Muuga terminaalidesse ning koguneb pankurite taskutesse.

Joakim Hele-niuse ja Rain Lõhmuse interneti-ärisse investeeritavad kümned miljonid on võimaliku tselluloositehase kõrval ikkagi piisk merre. Ainus Tallinna börsil noteeritud IT-ettevõte XXL.EE paistab tühise käibega naljafirmana, mille abil Hansapank ja Co otsib lolle, kellele oma lootusetud laenud kaela sokutada.

Aga ennäe imet, kuskilt ongi leitud lollid, kes kergitasid endise Pennu aktsia hinna börsil tasemele, mis on ettevõtte fundamentaalsest väärtusest vähemalt kümme korda kõrgem. Meenutame, et USA tehnoloogiafirmade aktsiatele ennustati juba mitu aastat tagasi mullina lõhkemist, tegelikult on hinnad uskumatu kiirusega üles liikumas.

Eesti on infotehnoloogilise plahvatuse võimalikkuse seisukohast erakordselt atraktiivne. Meil on olemas maailmatasemel sidekaablivõrk ja massiliselt mobiiltelefone, internetiühenduste arvult edestame Prantsusmaad ja Itaaliat. Virtuaalsed pangaoperatsioonid on meil laiemalt levinud kui Skandinaavias.

Kuid skeptikud saavad ennast tunda veel üsna rahulikult. Suurimate internetikaup-luste möödunud aasta käive küündis vaid ühe miljoni kroonini, mis teeb nad võrreldavaks väikese külapoekesega. Agressiivselt turgu ründavate internetiväravate Delfi, Mega ja XXLi bännerite reklaamitulu on näiteks paberajalehtedega võrreldes täiesti tühine. Arvamusliidrite hinnang sedalaadi äri lähitulevikule on pigem pessimistlik.

Kuid ometi on kogu meid ümbritsev virtuaalne keskkond võrreldes kasvõi aastataguse ajaga üllatava kiirusega arenenud ja tempo aina kasvab. Ei möödu enam päevagi, kui uudistest ei jookseks läbi IT-teema. Kas pole siiski viimane aeg rongile hüpata?