Tallinna haiglad vajavad haldusreformi

Tallinna linnavalitsus kavatseb tänavu kevadeks viia kõik Tallinna haiglad ühtse juhtimise alla. Plaanis on luua Tallinnale kuuluvate tervishoiuasutuste juhtimiseks sihtasutus Tallinna Haiglad.

Äripäev toetab Tallinna linnavalitsuse plaani luua haiglatele ühtne juhtimine.

Tartus ühtse juhtimise süsteem Tartu Ülikooli Kliinikumi näol toimib. Nüüd on vaja reform teha ka Tallinnas. Võidavad nii haiglad kui ka haiged. Tervishoiuasutuste majandamine muutub efektiivsemaks ja toob leevendust läbi aegade ikka haiglaid kummitanud rahahädale. Ühtne juhtimine kaotab dubleerivad struktuurid-ametikohad, st hoiab kokku palgakulusid. Kui seni tegeles peaarst ka majandamisküsimustega või oli tal selleks kõrval veel direktor, siis nüüd saavad peaarstid pühenduda täielikult meditsiinile.

Ühtsele juhtimisele võib vastu väita sarkastilise kõnekäänuga, et poliitikas ja meditsiinis on kõik asjatundjad. Ent nii nagu toiduainetefirma Ösel Foods efektiivseks juhtimiseks ei pea ekspankur Olari Taal peensusteni teadma ket?upi retsepti, ei ole haiglate majandamiseks esmatähtis skalpelli käsitsemise oskus. Haiglareformi üks eestvedaja abilinnapea Ants Leemets väidab, et linnavalitsus ei kavatse trügida võõraste liistude juurde ega hakka tohtreid pimesoolt lõikama õpetama.

Patsiendi ehk tervishoiuteenuse tarbija jaoks ei muutu halvemaks midagi. Ka pärast reformi ravib teda arst, mitte Jüri Mõis. Kokkuhoitud rahaga aga on võimalik ravi kvaliteeti parandada.

Vastuargument ühtsele juhtimisele on ka haiglate iseseisvuse vähenemine. Samas kuuluvad haiglad linnale ja omanikul peab olema nende üle kontroll. Ühtne juhtimine kaotab ära ka mõneti mõttetuna tunduva võidujooksu spetsiifilisele ja ülikallile aparatuurile. Üks juhtimine võimaldab haiglatel enam spetsialiseeruda -- tõuseb ka eriarstiabi kvaliteet.

Tõsi, kui kunagi tuleb kõne alla haiglate erastamine, ollakse spetsialiseerumisega ehk nii kaugel, et haiglate vahel ei teki konkurentsi. Ent kas Eesti väiksuse juures ongi vaja mitut haiglat, kus näiteks südant opereerida.

Osa haiglajuhtide arvates on reform liiga kiire ja viib pealinna tervishoiusüsteemi katastroofini. Loomulikult saab iga ümberkorralduse juures keegi haiget. Tallinna keskhaigla peaarsti Andres Mäesalu andmetel on haiglavoodite täituvus pealinnas 74%. Mis tähendab ka seda, et haiglaid-voodikohti on liiga palju. Reformidega venitamine aga kipub üldjuhul soodustama nende sumbumist. Liiga pikalt atra seades võib põld sootuks umbrohtu kasvada.

Tervis on kallis vara ja selle taastamine kulukas. Seega on Tallinna linnavalitsuse püüe kokku 800 miljoni kroonise aastakäibega tervishoiuasutuste raha efektiivsemalt kasutada igati teretulnud.