Krundi ostmine on korteri ostust keerukam

Enne krundi otsima hakkamist tuleks konkretiseerida eeltingimused -- krundi suurus ja otstarve, piirkond, asukoht koolide, kaupluste jmt suhtes, transpordiühendus. Tuleb täpsustada oma materiaalsed võimalused -- hooletu suhtumise korral pikeneb ostuni jõudmise periood oluliselt.

Elamukrundi hind kujuneb maa ja kommunikatsioonide rajamise hinnast ja viimastega liitumiste tasudest. Enimnõutud ja väärtuslikumad on krundid, kus on juba rajatud tsentraalsed kommunikatsioonid. Eelistatakse piirkondi, kus saab liituda ka gaasiga.

Tsentraalsete kommunikatsioonidega liitumisel koos rajamisega tuleb kulutada vähemalt 150 000 krooni. Täpsem hind sõltub juba olemasolevate trasside kaugusest. Uued trassid rajatakse üldjuhul liituja kulul, kuid lähedal asuvate olemasolevate trasside puhul ei ole välistatud ka trasside rajamine teenuse pakkuja kulul. Hinnapakkumised ja liitumistasud tuleb küsida vastavas piirkonnas teenust pakkuvalt ettevõttelt.

Kui tsentraalsed kommunikatsioonid puuduvad ja nende ehitamine käib üle jõu, võib rajada kanalisatsiooni asemel kogumiskaevu, vee puudumisel puurkaevu. Selleks tuleb kõigepealt pöörduda omavalitsuse poole ja küsida load.

Maa enda hind sõltub eelkõige asukohast, kommunikatsioonide olemasolust, piirkonna infrastruktuuridest ja üldisest arengukavast.

Maa ostmisel tuleks eraldi tähelepanu pöörata ostetava maa õiguslikule taustale. Esmalt peaks kontrollima maa sihtotstarvet, kas maa on kinnistatud ja detailplaneeringu olemasolu ja piirkonna üldplaneeringut, mida saab teha kohalikus omavalitsuses. Elamukrundi puhul peab maa sihtotstarve olema elamumaa, mis nähtub ka detail- ja üldplaneeringult. Samuti on maa sihtotstarve näha ka kinnistuplaanilt või kinnistusraamatust. Kinnistusraamat on avalik, sellega saab tutvuda piirkonna kinnistusametis.

Kui elamumaa on kinnistamata, võib seda notariaalse eellepinguga küll osta-müüa, kuid ostmisel tuleks arvestada, et maa hind on sel juhul madalam lähtuvalt ostjale langevast riisikost.

Kinnistamata maatüki puhul saab sõlmida võlaõigusliku lepingu kohustusega sõlmida hiljem asjaõiguslik leping (mille alusel tehakse kinnistusraamatusse uue omaniku kohta kanne), mis jääb paraku ostja riskiks.

Autor: Janek Mesipuu