Samba üks tahk varjus

Pensioni II samba arutelu käib praegu mõtiskluste tasemel. Teemad on kalender ja rahaallikad, koloriidi lisamiseks viidatakse vahel ka mõnes teises riigis juhtunule.

Millegipärast on arutlusest välja jäetud nn sotsiaalse heaolu trajektoori kulgemine siirdeperioodil. Asjakohastest tekstidest ei leia midagi selle kohta, kas nimetatud trajektoori lähema 20 aasta jaoks üldse arvutatakse, ning kui arvutataksegi, siis kuidas on lahendatud sotsiaalvaldkonnas tuntud vaevuste (worse off) minimeerimine.

Probleem on seigas, et kuna siirdepõlvkond peab sotsiaalmaksu abil ülal pidama praeguseid pensionäre ning koguma samas raha ette ka iseenda pensionieaks, on tal õigus nõuda, et topeltkoorma leevendamiseks on riik teinud omalt poolt kõik võimaliku. Seega on ootuspärane, et valitsus arvutab kõik tuludega seotud maksuskeemid uuesti üle ning näitab, et kavandatud stsenaariumis liigub koormusvaevus optimaalset trajektoori pidi.

Ökonomistid räägivad kahest heaolust ? majanduslikust ja sotsiaalsest. Majanduslikku heaolu mõõdetakse sisemajanduse koguprodukti kaudu ja seda saab arvutada kroonides. Sotsiaalset heaolu kroonides mõõta ei saa, kuid siin saab kasutada teatud kriteeriumide kogumeid ehk kimpe ning võrrelda ühiskonna eri olekuid valitud kimbu sees halvem-parem-skaalal. Teiste sõnadega on kriteeriumides kokku leppimise järel ka sotsiaalse heaolu hindamine arvutuslikult võimalik, olgu küll, et mõõtmine ei käi kroonides.

Kõnealuseid kriteeriumi-kimpe (kannavad tavaliselt klassikute nimesid, nt Hicks-Kaldor, Pareto, Arrow) valmis tarkvarana saada pole, kuid vajadusel saab süsteemi selle komponentidest kokku panna.

166 riigist, kus pensione makstakse, pakub II samba arvutamise asjus Eestile huvi umbes 12, eriti Saksamaa idaosas aastail 1989?90 tehtu. Nimelt õnnestus sakslastel esimestena asi korraldada nii, et II sambale siirdumine toimus vähemalt ühe kriteeriumikimbu lõikes (Hicks-Kaldor) sotsiaalset heaolu halvendamata.

Tulude jaotus on ühiskonda sama tugevalt kodeeritud kui keelgi. Täpselt nagu sõna ?kamber? käänamist teades võib n-ö arvutada käänded sõnale ?simbel?, võib ka teadmisest, kui paljud inimesed said Eestis 1999. a tulu näiteks 78 000 krooni, arvutada, kui paljud neist on sündinud 1960. a . Teisiti öeldes on nii keel kui ka tulujaotused ühiskonnas eriti süsteemsed koodid. Keele puhul on süsteemsus loomulik. Miks on ülisüsteemsed aga tulud, pole veel lõpuni teada. Praegu võib seletuseks öelda nii: egoismist kui ühiskonna alusprintsiibist tulenevalt paigutub üksikisiku tulu nii, et see oleks võimalikult erinev tuludest, mida saavad ühiskonna teised liikmed koosvõetuna.

Asjaolu tõttu, et tulujaotus on ühiskonda tugevasti sisse kirjutatud, püsib ta sisemine arhitektuur läbi aastate samana, kuigi raha odavneb ja varaline ebavõrdsus suureneb. Ning see säilivus, ühendatuna sotsiaalse heaolu arvutamise aparaadiga, teeb võimalikuks II sambale siirdumiseks püsti panna nimetatud vaevuste minimeerimise ülesande. Loogiliselt võttes peaks selle ülesande lahendamine eelnema muule toimetamisele sel alal.

Sotsiaalministeeriumi nõuniku Lauri Leppiku sõnul (EPL, 18.02) toimuksid II samba asjad Eestis nii: 1. maiks koostab ministeerium eelnõu, seejärel teeb rahandusministeerium pensionifondide seaduse muutmise ning sotsiaalmaksuseaduse muutmise eelnõu. Kõike seda tuleb kahtlemata teha, kuid aluseks peab ikka olema kellegi läbiarvutatud minimeerimise ülesanne.

Võib-olla see ongi tehtud, siis oleks äärmiselt huvitav neid arvutusi näha, viidata või arvutaja-firmale. Sisetunne ütleb siiski, et taolisest ülesandest pole kas kuuldudki või tahetakse see II samba tahk maha salata. Proovisin muuseas kõnealuses küsimuses midagi teada saada, kirjutades sotsiaalministeeriumi poolt selleks puhuks eraldi reklaamitud meiliaadressil. Tulemus: ni priveta, ni otveta. Ehk siis võib kergesti nii olla, et ajude asemel tahetakse taas kohe välja tulla trummide ja viledega.