Kallas lubab maksukoormat kergendada

Iga Eesti elaniku taskust läheks aastas kava kohaselt üle kuuesaja krooni senisest vähem avaliku sektori ülalpidamiseks.

Eilsel valitsuskoalitsiooni nõupidamisel esitas rahandusminister seisukohad lähiaastate maksumuudatuste kohta, peagi saabub suurem selgus koalitsioonipartnerite maksualasesse tegevusse järgmisel kolmel aastal.

?Üldmulje nõupidamisest on, et selles kavas ei pea tingimata suuri muudatusi tegema,? ütles riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Jürgen Ligi. Lisaks kütuseaktsiisi tõusu peatumisele langetab valitsus strateegia kohaselt salakaubanduse ohjeldamiseks piirituse liitri aktsiisi praeguselt 145 kroonilt 1998. aastal kehtinud 115 kroonini. Kinnisvaramaks kehtestatakse ja maamaks kaob 2005. aastal. Füüsilisest isikust ettevõtjad saaksid tulumaksu osas võrdse seisundi äriühingutega, saades maksuvabalt koguda investeeringuteks raha selleks avatavale eriarvele.

Äripäeva arvutuste kohaselt on käesoleval aastal avaliku sektori kulude osakaal sisemajanduse kogutoodangust 43. Rahandusministri nõuniku Madis Mülleri sõnul langetaks eile välja öeldud ideede realiseerimine seda umbes ühe protsendi võrra.

Suurima vastasseisu tekitajana maksuvallas nimetas Jürgen Ligi ideed tõsta pensionireformi teise samba rahastamiseks mõni protsent sotsiaalmaksu. Hoolimata valitsuse otsusest sotsiaalmaksu mitte tõsta on Mõõdukad endiselt seisukohal, et praegusest tasemest ei piisa. ?Kas siis ütleme 15 aastat, et raha ei ole, ja rahvas hüüab hurraa, sest mõistagi on vaja teist sammast ehitada?? küsis Kallas Mõõdukate ettepaneku kohta.

Mõõdukate kinnisvaramaksu algatusega praeguse maamaksu asemele on koalitsioonipartnerid nõustunud.

Ettepanekute hind on riigieelarve vähenemine järgmisel aastal 900 miljoni krooni võrra. ?Ükski neist muudatustest ei saa toimuda, kui seda ei seota eelarvega. Siin esitatud võimaluste üheaegsel rakendamisel peaks järgmise aasta eelarvekulud tõesti olema vähemalt 900 miljonit krooni väiksemad,? kommenteeris rahandusministri nõunik Daniel Vaarik Kallase ettekannet koalitsioonisaadikutele.

Vaariku sõnul tuleb valikud teha praegu, et vähemalt selle valitsuse ametiaja lõpuni oleks maksupoliitika paigas. Ta rõhutas, et Kallase ettekande puhul on tegu ettepanekutega aruteluks koalitsioonipartneritele, mitte kindlate postulaatidega.

Valitsus kavatseb ka kaotada enamiku käibemaksusoodustusi, millest puudutatud ettevõtted on avaldanud sellele tõsist vastuseisu. Eile teatas Eesti Ajalehtede Liidu (EALL) nõukogu, et ettetellitavate ajalehtede käibemaksu tõstmise asemel tuleks hoopis nullmäärani alandada ka üksikmüügi ajalehtede ja raamatute käibemaks. Kallase ettepanekuis on lehetellimustele senise 0 asemel 5 käibemaks.

Mülleri sõnul oli eilsel koalitsiooni nõupidamisel sõnavõtte ka elanikele müüdava soojuse käibemaksuga maksustamise kohta. Riigikogu on selle kaugkütte tarbijate kulutusi suurendava seadusemuudatuse juba vastu võtnud ja see hakkab 1. juulist kehtima.

Eesti majanduse arengukava 1999-2003