Telefoninumbreid ei rühmitata kolmekaupa nagu tavalisi arve ? telefoninumber ei ole arv, vaid sisuliselt aadress, mille põhjal võrk leiab üles kutsutava telefoni või muu lõppseadme.
Sellel aadressil on tehniline ja tihti ka geograafiline sisu ? numbri algusosa võib näiteks viidata sellele, millises riigis või piirkonnas numbrile vastav seade asub (mobiiltelefoni korral ? milline on ta ?koduvõrk?). Koos mittegeograafiliste numbrite (mobiiltelefoninumbrid, personaalnumbrid, mitmesugused teenusnumbrid) laiema levikuga omandab telefoninumber järjest enam aadressi asemel nime tähendust.
Kuna telefoninumber ei ole arv, siis ei ole üldjuhul mõtet kasutada selle lugemisel selliseid arvsõnu nagu ?sada?, ?tuhat?, ?-kümmend? ? see viidab vaid aega ja hajutab kuulaja tähelepanu.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Telefoninumbrite õigekiri tugineb ITU (Rahvusvaheline Sideliit) soovitusele.
Kuni 4kohaline number kirjutatakse kokku, näiteks 1188.
5kohaline number kirjutatakse kujul xx xxx, näiteks 23 456.
6kohaline number kirjutatakse kujul xxx xxx, näiteks 456 789.
7kohaline number kirjutatakse kujul xxx xxxx, näiteks 639 7308. Siin eksitakse kõige enam. Erandi võiks teha juhul, kui on tegemist kodukeskjaamaga, millel on kolmekohaline sisemine valimine, siis võiks numbri kirjutada kujul xxxx xxx.
Numbrite rühmitamisel kasutatakse eraldajana tühikut. Mõnel pool mujal on kasutusel ka teistsuguseid sümboleid, näiteks Venemaal sidekriips ja Prantsusmaal punkt. ITU soovitus sätestab mõnede kirjavahemärkide kasutuse üheselt, tähtsaimad on sulud, kaldkriips ja pluss.
Sulgudesse pannakse suunakood riigisisese numbri kirjutamisel, kui seda ei ole vaja kohaliku (võrgusisese) kõne korral valida, näiteks Tartu number (07) 441 399. Kuna Tallinna puhul eraldi suunakoodi ei olegi (see kuulub abonendi numbri koosseisu), on sulgudes ainult kaugvalimisprefiks: (0) 612 3456.
Mobiiltelefoni- ja teenusnumbrite korral tuleb aga alati valida kogu number koos võrgu koodi või teenuse tunnusega, seepärast siis sulge ei kasutata, näiteks 050 12 345, 0 800 5005. Teenusnumbrite lugemisel tuleks alati selgelt välja öelda teenust identifitseeriv tunnus (antud juhul tasuta numbri tunnus), seega ?null-kaheksasada viis-null-null-viis?, mitte ?null-kaheksa null-null??
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kaldkriipsuga eraldatakse ühe kliendi erinevad numbrid, et mitte suunakoodi mitu korda kirjutada, näiteks (044) 34 567/45 678. Seda ei kasutata eraldajana koodi ja abonendi numbri vahel.
Pluss käib rahvusvaheliseks avaldamiseks määratud numbri ette, selle asemel valitakse oma asukohariigis kehtiv rahvusvahelise side prefiks (enamasti 00, GSM-võrkudes on + samaväärne 00-ga), näiteks Helsingi number +358 9 511 2345, Tallinna number +372 640 2222 ja EMT number +372 50 12 345. Rahvusvahelises numbris ei panda riigikoodi sulgudesse. Riigikood ja suunakood tuleb kirjutada omavahel lahku.
Telefoninumbrit publitseerides tuleks alati arvestada tarbijaskonnaga. Ei ole näiteks mõtet kirjutada Eesti numbrit rahvusvahelisel kujul sellisele autole, mis veab kaupa ainult riigisiseselt, või ajalehes, mida loetakse ainult Eestis. Välismaise telefoninumbri ette tuleks Eesti lehtedes kirjutada + asemel 00. Visiitkaartidel võiks eestikeelsel küljel number olla riigisisesel ja inglisekeelsel küljel rahvusvahelisel kujul. Soovitav on kirjutada number alati koos suunakoodiga, sest näiteks kuulutusele võidakse vastata ka väljastpoolt konkreetset maakonda ning mobiiltelefonilt tuleb alati valida täielik number. Maakonnasiseselt võib samuti suunakoodiga valida, sest ka siis kehtib kohaliku kõne minutihind.
Vaadake juba täna üle oma visiitkaardid, reklaamid, kuulutuste leheküljed ja blanketid. Korrektne telefoninumbrite kirjutamine tagab mitte ainult meie hõlpsama kättesaadavuse, vaid ka mulje meist kui rahvusvahelisi tavasid tundvatest usaldusväärsetest partneritest.
Autor: Mart Orav