Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Muutuvate soovide ja vajaduste maailmas
Ehitusprojekti võib muuta lõpmatuseni, piiravateks teguriteks on aeg ja raha. Enamasti on projekti muutmise põhjuseks kliendi või ehitaja soov. Arhitektipoolset projekti täiustamist enne tööprojekti ja ehitusdokumentatsiooni täielikku valmimist ei saa alati lugeda muudatuseks.
Tulevane majaomanik peaks soovid selgeks tegema eskiisi staadiumis. Siis pannakse paika ruumiprogramm, plaanilahendus, hoone väljanägemine ja üldjoontes ka kasutatavad materjalid. Jämedalt võib öelda, et selles staadiumis tehtavast tööst ca 70 on loominguline osa ja projekti täiustatakse pea iga päev. Kompromissi peavad leidma esteetika, funktsionaalsus, kapriisid, erisoovid ja nõuded. Teoreetiliselt peaks see etapp olema ka kõige paindlikum. Tellijal peab olema piisavalt mõtlemisaega, et projektiga tutvuda ja lahendusi omaks võtta. Selles staadiumis võib majaomanik tehtud otsuseid ümber mõelda.
Pärast konsensuse saavutamist algab tehniline töö projektiga. Kui tulevane majaomanik on eskiisi kooskõlastanud, peab ta endale teadvustama, et saavutatud konsensuse muutmine tähendab lisatööd, mille eest tuleb täiendavalt tasuda. Laabuva koostöö aluseks on see, et teineteise tegevust aktsepteeritakse.
Kliendi otsustusvõimetus ei tohiks olla partneritele lisakoormuse põhjustajaks. Üsna tavaline skeem: nõupidamisel lepivad tulevane majaomanik ja arhitekt lahenduses kokku. Paari päeva möödudes heliseb arhitekti telefon ja klient lausub ebalevalt: ?Me siin abikaasaga arutasime ja otsustasime, et teeme ikka hoopis nii...? Tulevasel majaomanikul on mõjutajaid ja ?asjatundjaid? nõu andmas alati rohkem kui vaja. Lisanduvad veel stereotüübid ja hirm investeeringu efektiivsuse ees. See kõik on paratamatu ja ehituse juures, eriti eramajade puhul, üsna tavaline. Need ümbermõtlemised ja arhitektipoolsed ümberveenmised on kuni eskiisprojekti kooskõlastamiseni tellija poolt projekteerimise protsessiga kaasaskäiv tegevus. Ideaalvariandis peaks sellised vestlused lõppema eskiisprojekti valmimisega.
Igasugune muudatus toob endaga kaasa ahelreaktsiooni: üks muudatus nõuab teist. Elamu arhitektuuri mõjutavad üsna mitmed asjaolud. Pealegi on need omavahel väga tihedalt seotud ja ühest sõltub teine. Tihti ei näe muutja tervikut, st põhjust, miks vahel on mõnda muudatust võimatu teostada ja miks mõne saab vaevata projekti viia. Paberilt vaadates võib ühe seina kümne sentimeetri võrra nihutamine tunduda ääretult lihtne. Tervikut arvestades võib see tähendada, et seina nihutamisega kaasneb ristuvas seinas akna asukoha muutus. Samas võib ära kaduda ruum, mis oli varutud küttetoru paigaldamiseks. Ahelreaktsioon võib jätkuda... Kunagi ei tea ette, mida üks muudatus kaasa toob.
Mida hiljem muudatus projekti viiakse, seda kallimaks selle teostamine läheb. Kui eskiisi staadiumis ei too see endaga kaasa praktiliselt mingisuguseid kulutusi, siis tehnilise projekteerimise staadiumis võib see suurt lisatööd tähendada. Iga etapiga võib projekti muudatuse sisseviimine kallineda 2?4 korda. Muudatus ehituse käigus võib kulutusi suurendada juba 4?8 korda, pärast ehituse valmimist 8?20 korda. See tähendab, et ühtegi muudatust ei saa teha uisapäisa. Alati tuleb kaaluda poolt- ja vastuargumente, sest vahel võib muudatus anda ka säästu ehitusel, mis sest, et tuleb teha lisakulutusi projekteerimistöödeks.
Tellijapoolne surve projekti muutmiseks tekib tavaliselt siis, kui hoone hakkab kuju võtma. Ehitusest eemalseisval inimesel on raske jooniste põhjal ette kujutada tegelikku situatsiooni. Seetõttu on ootused alati tegelikkusest suuremad. Vaimusilmas suure ja uhkena ettekujutatud tuba ei pruugi vastata illusioonidele. Selliste olukordade vältimiseks peaks tulevane majaomanik tegema väikest ?kodutööd? ? uurima olemasolevaid lahendusi. Kui midagi projektis arusaamatuks jääb, tuleb julgelt küsida. Lisaks graafilisele peab hea arhitekt end ka verbaalselt väljendada suutma ja kui vaja, ka ?puust ette tegema?.
Lisaks tellijale võib projekti muutmise põhjuseks olla ehitaja soov, mida võib ajendada projektist mööda ehitamine. Juhutöölistest koosneval mustal tööjõul on projekti lugemise oskus üsna kasin. Kui puudub järelevalve, ehitatakse üheksal juhul kümnest projektist mööda. Must tööjõud ei oma piisavalt omavahenditest finantseerimise allikaid. Seetõttu vajavad nad liiga suurt ettemaksu, samas puuduvad igasugused kvaliteedi tagamise grantiid. Projektist mööda ehitamisel tähendab see seda, et tellija peab kinni maksma ehitajate praagi. Tõhus järelevalve, nii omaniku-, ehitus- kui ka autorijärelevalve, suudavad tagada projektist kinnipidamise.
Sageli on ehitaja soov projekti muuta tingitud mugavusest. Vähegi keerukama töö või konstruktsiooni asemel soovitakse lihtsamat. Tulevase majaomaniku saab lihtsalt nõusse: argument ?nii saab odavamalt? mõjub alati. Paraku ei korrigeerita enamasti kokkulepitud hinda ja hoone ehitamise lõppmaksumus jääb ikka samaks.
Projekti muutmine on ka ehitajapoolne omavoliline kallimate materjalide odavamate vastu vahetamine pärast ehituslepingu sõlmimist. Kuna tellijal on raske orienteeruda ehitusmaterjalide külluses, on sellist pettust lihtne teoks teha.
Projekti muutmise viimane sõna peaks jääma arhitektile, insenerile või järelevalve teostajale. Tulevane majaomanik peaks soovides selgusele jõudma eskiisi staadiumis. Tehnilise projekti etapis on sõna inseneridel. Tööprojekti valmides saab ehitaja oma soove kajastada. Nii viime miinimumini muudatused ehituse käigus ja kasutame kõiki ressursse otstarbekalt.q
Autor: Ahti Kooskora