Biarritzis on mängus kõrged panused

Prantsusmaa plaani järgi peab Biarritz sillutama teed bloki laienemiseks vajalikke reforme arutava valitsustevahelise konverentsi (IGC) edukaks lõpetamiseks Nizza tippkohtumisel detsembris.

Edu pole aga veel kindel. Pärast kaheksat kuud kõnelusi on liikmesriigid peaküsimustes endiselt kokkuleppest kaugel. Seis on masendavalt sarnane olukorrale enne ELi viimaseid suuremaid muudatusi ? rahaliidu sätestanud Maastrichti lepet ja 1997. a Amsterdami lepingut, mis mõlemad sündisid vaevalise kompromissina nn 12. tunnil.

ELi viimasest IGCst jäid üles kolm küsimust: kui suur peaks laienenud liidus olema Euroopa Komisjon, kui palju hääli on ELi asjade otsustamisel igal liikmesriigil ja millistes küsimustes saaks edaspidi otsuseid teha häälteenamuse ning mitte konsensuse alusel.

Juunis lisasid liikmesriigid neljanda, ?tihedama koostöö? punkti, mis võimaldaks osadel riikidel kiiremini integreeruda kui teistel.

Lahendused neile küsimustele võimaldavad Euroopa Liidul otsuste vastuvõtmist jätkata ka kaks korda suurema liikmeskonnaga.

Kvalifitseeritud häälteenamuse osas on Prantsusmaa kokku lugenud 46 valdkonda, kus konsensuse nõudest võiks loobuda. Samas võib eeldada, et maksustamine, sotsiaalkindlustuse, õigus- ja sisepoliitika ning ELi lepingute muutmise osas jääb konsensuse nõue alles.

Pärast taanlaste ei-d euroreferendumil näib reaalsem ka liikmesriikide edasiliikumine eri tempos, mida toetavad Saksamaa, Prantsusmaa ja Beneluxi riigid. Kompromiss vähem koostööagarate riikidega oleks lahendus, mille järgi EL ei lõheneks ?tuumikuks? ja teise järgu riikideks.

Raskem on otsustada Euroopa Komisjoni suurust ja häälte jagunemist liikmesriikide vahel. Siiani on veel lahtine, kas edaspidi on igal liikmel EKs oma volinik, nagu tahavad väiksemad riigid. Näide sellest, mis tasandil käib häälte jagamise vaidlus, on Rootsi ettepanek korrutada ruutjuur elanike arvust kahega ja ümardada see lähima täisarvuni, mille järgi näiteks Eesti saaks ministrite nõukogus kaks häält. Vaatlejad hoiatavad, et kui Biarritz ja Nizza peaks lõppema läbikukkumisega, lükkab see edasi liidu laienemist.

Autor: ÄP