• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ratsutada saab igamees ja igal pool

    Katok on hobustega tegelenud juba üheksateist aastat ning hobustega suhtlemine on talle aegade jooksul toonud kuhjaga kukkumisi ja sinikaid. Ometi ei ole talle kordagi tulnud pähe loobumismõtet. Põhjus on lihtne. Ta armastab hobuseid ning nendega tegelemine on üks osa tema elust.
    Katoki sõnul ei tähenda ratsatund (hind alates 100 kroonist) hobuse välja ajamist, talle selga hüppamist ja pärast tagasi talli viimist. Elus spordivahendi eest peab keegi ka hoolt kandma, ja see keegi on loomulikult ratsanik ise. Tund algab hobuse puhastamisega. Loom harjatakse lakast sabani, kõrvadest kapjadeni puhtaks. Loomale pannakse sadul ja valjad peale. See kõik on oluline osa ratsutamisest.
    Ratsatrenni minnes pole mõtet kohe kallist spetsiaalvarustust osta. Kui hobused juba hobiks muutuvad ja nendega rohkem tegeldakse, siis võiks osta 700?1000kroonised ratsapüksid, 300kroonise ratsavesti ning kiivri, mis võib maksta 400?1000 krooni. Enne saabaste ostmist kaaluge, kas osta tõesti ratsasaapad või piirduda poolsaabaste ja/või sääristega. Kummisaapad maksavad umbes 400 krooni, nahast alates paarist tuhandest. Spetsiaalsete lukuga sääriste hind on 300?500 krooni ning need saab tõmmata poolsaabaste või kasvõi tossude peale. Suvel palavaga on säärised umbsete saabaste asemel väga mõnusad. Hiljem võib teha umbes 70?100kroonise väljamineku väikese ratsapiitsa eest ning siis on esmane põhivarustus olemas.
    Poolteist aastat tagasi ratsatreeningutega tegelenud Alari Rammo meenutab, et lihtne see küll ei olnud. ?See ei ole lihtsalt sport. Siin on tegu elus olendiga, kellega tuleb hea tulemuse nimel hästi läbi saada ja õige suhtlemisviis leida,? mõtiskleb ta. ?Minu jaoks on nad ettearvamatud loomad, aga see tegigi asja huvitavaks.?
    Algselt kartis Rammo hoopiski, et hobune teeb igal juhul seda, mida ise tahab. ?Ta on ikkagi suur loom ja temaga ei saa rääkida. Kust mina tean, mida ta mõtleb? Mina ei suutnud see boss olla, et panna teda tegema seda, mida mina tahan,? kurdab pool aastat ratsutamist harjutanud Rammo.
    Kõige rohkem kartis Rammo mahakukkumist ja millegagi pihta saamist ? ta oli sõprade peal ratsutamisel saadud sinikaid näinud küll ja küll. Aga ta ei kukkunud. Siis sai lahti ka hirmust. Kui aga traavilt galopi peale üle läks, tuli hirm tagasi ning Alari kukkus paaril korral. Hirm on alles siiamaani ja ta lõpetas treeningud. Tõsi, selle põhjuseks oli ka raha. Hüppamiseni ta ei jõudnudki.
    ?Raskeim on alguses hobuse seljas püsimine. Tuleb istuda sirge seljaga, kannad allpool kui varbad, jalad vastu hobuse külgi, ja ennast jalgadega kergitada, kui hobune astub. Kui hobuse astumisega samas rütmis ei istu, rappud sa seal niisama ja päris halb on olla,? teab ta rääkida. Filmi vaadates paistab see hoopis lihtsam, kui tegelikult on, meenutab ta iga algaja raskusi.
    Timmo Tallide peatreenerilt Marko Villemsonilt:
    - Enne on mõttekas välja selgitada, ega teil heina- või muud segavat allergiat ole.
    Kindlustus pole Eesti tallides kohustuslik, kuid soovitatav.
    Selga võib panna dressid ja tossud. Parim variant on puuvillane dress. Pükstel peaksid talla all olema tripid, sest alt lahtised ja laiad püksid kipuvad end ülespoole kiskuma. Teksapüksid sobivad ka, kui sisemised õmblused pole väga paksud ? need hakkavad hõõruma. Kiivri saab enamikust tallidest kohapealt, aga enne tasub siiski uurida.
    Hirm endast suurema looma ees tuleb võimalikult maha suruda. Kui õppehobune näeb, et inimene teda kardab, hakkab ta enda lõbuks inimest ehmatama ja irriteerima.
    Raudne reegel on, et ei tohi krampis olla. Tuleb istuda sadulasse vabalt, toetuda istmikule ning tasakaalu hoida jalgadega ? ratsmed pole kinni hoidmiseks, vaid juhtimiseks. Kui vabalt sadulas istuda, sulab inimene kergesti hobuse astumise rütmi sisse ning traav võib selgeks saada 2-3 tunniga. Jäigalt istudes võib selleks kuluda 2-3 kuud.
    Kui ei saa aru, mida hobune teeb ja miks, siis mõelge ennast looma asemele. Mida teie teeksite, kui keegi teil seljas istuks ja pidevalt sikutaks? Võib-olla olete juba mitu tundi treeninud ja väsinud? Võib-olla tahate talli sööma minna?
    Ei maksa karta hobust suust tõmmata. Ta on tugev loom ning tal on suus oluliselt rohkem jõudu kui paaril mehel kätes.
    - varss (kuni 1 aasta)
    sälg (1?3 aastat)
    mära (emasloom)
    täkk (isasloom)
    ruun (kastraat)
    Vt. ka tabelit: Ratsutamisvõimalused
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Erkki Kubber: kas järgmised ükssarvikud võiksid olla miljardilise väärtuse asemel hoopis miljardi inimese aitajad?
Mis oleks, kui hakkaks ükssarvikuks nimetama hoopis ettevõtet, mis suudab positiivselt mõjutada miljardit inimest või hoopis istutada miljard puud, küsib Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse liige Erkki Kubber.
Mis oleks, kui hakkaks ükssarvikuks nimetama hoopis ettevõtet, mis suudab positiivselt mõjutada miljardit inimest või hoopis istutada miljard puud, küsib Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse liige Erkki Kubber.
S&P 500 aktsiaindeks tõusis uude ajaloolisse tippu
USA peamine aktsiaindeks S&P 500 tõusis täna ettevõtete head majandustulemuste tõukel 0,3%, jõudes uude ajaloolisse tippu: 4549,78 punkti.
USA peamine aktsiaindeks S&P 500 tõusis täna ettevõtete head majandustulemuste tõukel 0,3%, jõudes uude ajaloolisse tippu: 4549,78 punkti.
Raadiohommikus: olukord Lätis, Chemi-Pharmi uus tehas ja kõige edukamad turundajad
Reedeses raadiohommikus räägime värske turunduse TOPi võitjatega: külas on kommunikatsioonibüroo Powerhouse juht Janek Mäggi, reklaamiagentuuri Tank omanik Joel Volkov, meediaagentuuri Httpool Eesti juht Kerttu Talvik ja Postimees Grupi juht Toomas Tiivel.
Reedeses raadiohommikus räägime värske turunduse TOPi võitjatega: külas on kommunikatsioonibüroo Powerhouse juht Janek Mäggi, reklaamiagentuuri Tank omanik Joel Volkov, meediaagentuuri Httpool Eesti juht Kerttu Talvik ja Postimees Grupi juht Toomas Tiivel.
Selgusid aasta töösturi nominendid
Neljandat korda toimuvale aasta töösturi konkursile esitati tänavu kokku kaheksa kandidaati, kellest finaali pääsesid Siiri Lahe, Taavi Madiberk ja Hannes Lilp.
Neljandat korda toimuvale aasta töösturi konkursile esitati tänavu kokku kaheksa kandidaati, kellest finaali pääsesid Siiri Lahe, Taavi Madiberk ja Hannes Lilp.