Andres Reimer • 19. oktoober 2000 kell 22:00

Võõrtööliste arv kasvab

Siseminister Tarmo Loodus andis tänavu üheksa kuuga välja 732 elamis- ja tööluba väljaspool sisserännu piirarvu, mis on 610 luba aastas.

Kui mullu saabus Eestisse üheksa kuuga 1393 võõrtöölist, siis tänavu juba 1509. Riikidest, mille kodanike suhtes piirangud ei kehti, saabus tänavu 167 inimest.

Valitsuse poolt aasta tagasi lihtsustatud võõrtööjõu sissetoomise tingimused on tänavu suurendanud välismaalastele töölubade väljaandmist kümnendiku võrra ning toonud Eesti ettevõtetele miljoneid kroone täiendavat tulu.

Välismaalaste seaduse võõrtööjõu sissetoomise piirang tuleb kaotada, sest erandite rohkus on piirangu absurdseks muutnud, ütles Hansapanga Grupi personalidirektor Agve Aasmaa.

?Piirangut pole mõtet kaotada, sest enamik riike kaitseb oma tööjõuturgu,? ütles riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Toomas Vilosius. ?Meil oleks mõistlik enne piirangute muutmise kallale asumist oma kutseharidussüsteem korda teha, et kõik tahtega noored endale töökoha leiaksid.?

Asjaolu, et erandkorras välja antavate töölubade arv ületab seadusest tuleneva piirarvu, pole Vilosiuse sõnul kummaline.

Ametiühingud on võõrtööliste sissetoomisreeglite leevendamise vastu, sest taotlevad Eestis loodud töökohtade jagamist kohalikele, ütles Ametiühingute Keskliidu peasekretär Raivo Paavo.

Hansapank sooviks igal aastal Eestisse sisse tuua kuni 15 spetsialisti- ja juhitasandi võõrtöölist, kuid pole seda riigi bürokraatliku asjaajamise tõttu teha saanud. Praegu töötab pangas viis välismaalast Soomest, Rootsist, Suurbritanniast ja Lätist.

?Olen hämmastunud, et Läti ja Leedu pole lisatud sisserände piirarvust vabastatud riikide nimistusse, mis takistab pangasisest töötajate rotatsiooni,? rääkis Aasmaa.

?Kui me satume koos Läti ja Leeduga koos Euroopa Liitu, siis laieneb tööjõu vaba liikumise põhimõte ka nendele,? ütles Vilosius, ?kuid täna on tööjõuturul kitsas.?

Eesti suurimaid võõrtööliste kasutajaid Balti Laevaremonditehas suurendas tänu võõrtöölistele tänavust tuluprognoosi ligi 300 miljoni krooni võrra, ütles tehase personalijuht Heinart Puhkim. Kui tehas teenis mullu ligi 710 miljonit krooni, siis tänu suuremale arvule tellimustele prognoositakse tänavuseks tuluks üle miljardi krooni.

?Tänu valitsuse vastutulelikkusele saame tänavu vajalikud töölised sisse tuua, kuid ootame korra olulist lihtsustamist,? lausus Puhkim.

Laevaremonditehas toob Ukrainast Nikolajevi linnast ja Venemaalt Kaliningradist laevakerede keevitajaid, sest Eestis pole selle töö tegemiseks ette valmistatud spetsialiste.

Lasnamäe Mehhaanikakoolis lõpetab sobiva ettevalmistusega keevitajate lend paari aasta pärast, laevakerede keevitamiseks vajaliku kvalifikatsiooni saavutavad nad alles 5?6 aasta pärast.

Ligi 2000 töötajaga Balti Laevaremonditehases töötab 20 võõrtöölisest laevakerede keevitajat, kellele lisandub paari nädala pärast 90 ukrainlast. ?Iga sisse toodud spetsialist annab kaudselt tööd 4-6-le inimesele,? lisas Puhkim.

Valitsus kehtestas mullu novembris varasemast lihtsama elamis- ja tööloa taotlemise korra, mis võimaldab ministrite toetuse korral ettevõtjal võõrtöölist sisse tuua paarikuulise ooteaja ja lihtsama asjaajamisega. ?Oleme huvitatud sellise tööjõu toomisest, kes aktiveerivad majandus-, teadus-, kultuuri- ja hariduselu,? ütles Loodus.

Enim võõrtöölisi tuleb Eestisse Venemaalt, Soomest, USAst ja Saksamaalt.

Hetkel kuum