Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Põllumajanduskriis kurnab kanakasvatust
Üldine kriis põllumajanduses on hakanud mõju avaldama ka kanakasvatusele, kirjutab Vooremaa.
Jõgevamaal leidub vaid üksikuid põllumajandusettevõtteid ja talunikke, kes tegelevad turunduslikel eesmärkidel kanakasvatusega.
Suurem jagu kanapidajaid kasutab mune põhiliselt enda pere toidulaual. Jõgeva maakonna põllumeestel, kes mune müüa kavatsevad, tuleb end registreerida Jõgevamaa Veterinaarkeskuses. ?Praeguseks oleme andnud loa turustamise eesmärgil kanakasvatusega tegeleda ühele põllumajandusettevõttele ning neljale talule,? teatas veterinaarkeskuse peaspetsialist Harles Kaup.
?Nende majapidamiste munapartiisid, mis võivad hõlmata kuni seitsme päeva munatoodangut, käivad enne müügile saatmist kontrollimas selleks volitatud veterinaararstid. Hügieeninõuete täitmist jälgib veterinaarkeskuse peaspetsialist, kes ka vastavalt vajadusele salmonellabakteri kindlakstegemiseks proove võtab,? märkis ta.
Jõgevamaa põllumajandusfirmadest kasvatatakse praegu ainsana kanu Kamari külas OÜs Põltsamaa linnukasvatus, kus on 8000 munejat kana ja sama palju noorlinde. Kanade toiduks tarvilikku jõusööta ostetakse Viljandist. ?Munade tootmine on tänastes oludes üleliia kulukas, mistõttu oleme spetsialiseerunud tibude turustamisele. Me müüme ööpäeva vanuseid tibusid. Sel aastal oleme elanikele müünud lisaks 20 000 2,5 kuu vanust noorkana ning enda vajaduseks kasvatanud 18 000 kana,? ütles ettevõtte juhataja Mare Noot.