See, et kellelegi ei meeldi minu siinolek, teadsin juba eelmisel aastal samal ajal. Ka mu naabritel on raske. Näiteks on Kalevi jahtklubi täna meile terve aasta elektri võlgu. Katsu siis head naabrimeest mängida! Kisa-kära tõstis ka Viktor Siilats, kes tahtis kõik angaarid monopoolselt endale rendile võtta. Minu arust poleks see mõistlik, kui keskuses oleks müügil ainult ühesugused paadid ja teenindataks vaid Volvo mootoreid. TOP on äriühing, mille omanik on andnud käsu luua sportimisvõimalusi, kuid ta tahab ka tulu teenida. Kõik nõukogu antud ülesanded oleme täitnud. Täitmata on vaid üks eksminister Jaak Alliku korraldus, mis käskis maa ära mõõta. Aga üks asutuse juhataja ei saa otsustada küsimust, kas need maad kuuluvad täna riigile või linnale.
See osutus poliitiliselt ebaküpseks tänase valitsuse jaoks, ärritades kõiki ministreid, kantslereid ja teisigi. Mulle on öeldud otsesõnu, et solvasin sellega riigitöötajaid. Aga väidan veel kord, et see kampaania oli uskumatult edukas ja meil polnud kavas kedagi solvata. Loomulikult kasutasime ära erastamisest loodud soodsat fooni ja loomulikult võtsime sellega suure riski. Ja ma nägin ette, et see kõik võib lõppeda pauguga minu kui juhi jaoks. Aga eesmärk on saavutatud, sest TOP sai pool miljonit krooni puhast tulu ja meelitas kohale palju uusi kliente. Ja me tegime seda oma jõududega, palkamata kalleid reklaamifirmasid. Miks keegi ei küsi, mis alusel viis Eesti Raudtee inimesed ühe krooni eest Viljandisse?
Reisifirmas Wris, mille nõukogu esimees olen. Rendihind on neile täpselt sama hea kui kõigile teistele, leping on sõlmitud aastaks. Soodusnädalal sõlmisime vabadele pindadele lepingud samuti aastaks, aga hind lepiti kokku pooleks aastaks. Kõik need on viseerinud ka nõukogu.
Minu arust pole täna keegi enam erastamise vastu, mina kõige vähem. Mis puutub minu isiklikku huvisse, siis seda ei saagi mul olla. Esiteks pole mul nii suurt raha, et selles protsessis osaleda, teiseks pole keegi mulle ka sellist ettepanekut teinud. Kolmandaks näitavad minu arvutused, et tänaste äriplaanidega 250 miljonit krooni mitte kuidagi tasa ei teeni. Mingite uute skeemidega ma valmis kaasa minema ei ole.
Kaamel oli meie sümboliks juba 90ndast aastast peale. Ma saan aru, et selle paigutamine fuajeesse solvas kedagi, sest selle kõrval on kiri: Las koerad hauguvad, TOP liigub edasi. Aga ta ju liigub praegu ja loodetavast tulevikuski. Kõik ehk ei teagi, et viimase kümne aasta jooksul on tahetud TOP niisama ära anda, siis on moodustatud ühisettevõte, kus Bahama saarte maksuvabadele firmadele kuulunuks 75protsendine osalus. Selliste asjadega ei saanud ma tõesti kaasa minna.
Igal juhul mitte 250 ja ka mitte 150 miljonit krooni. Mina kaaluks ostmist 50-60 miljoni eest.
Palka saan 30 000 krooni kuus, lahkumisel pidin vist saama aastapalga. Hindan oma palka mitte küll väga kõrgeks, aga kogu Eestis toimuva foonil on see hea tasu.
Ka minul oli sotsialismi ajal häid mõtteid ja ajasin väikest viisi äri. Koos abikaasaga saatsime esimesed grupid Lääne-Saksamaale. Mul õnnestus vahetada rublasid Saksa markade vastu. Juba siis tekkis midagi, mille põhjal edasi tegutseda.