Mida teha, et fiktiivseid haiguslehti välja ei kirjutataks?

Arstidel on olemas ju kolleegid. Kolleeg on see kõige parem kohtunik ? kas antud haigusjuht kuulub n-ö hea meditsiinipraktika alla või ei. Need on sellised kirjutamata reeglid, ja kuna iga inimene, iga patsient on erakordne, tuleb vaadelda iga juhtumit eraldi.

See probleem nii väga suur ei ole. Praegu on pigem tegu poliitilise võitlusega. Kui Jüri Oti juhtumi võtta (ma ei ütle, on ta süüdi või mitte), kui selline tramburai käib meedias, siis inimene peab olema stressis. Pigem on probleem, et haiged ei võta haiguslehte. Nad püüavad kiiresti minna tööle, et kaitsta oma töökohta.

Ikka on mõni ebaaus tohter, aga ta kukub varem või hiljem vahele. Me kontrollime ise seda. Arstidel on kõrgelt arenenud au- ja tsunftitunne. Arsti töö on paljus käegakatsutav ? mina tegin selle haige terveks, mitte süsteem. Ja see paneb patsiendi ja arsti vahelise suhte kõrgele tasemele.

Dokument muutub fiktiivseks, kui on tõestatud, et see on väljastatud ebaõigetel põhjustel. Praktiliselt ainuke mehhanism, lmis seda reguleerib, on haigekassapoolse kontrolli tõhustamine. Ühe joonlauaga kõike mõõta ei saa. Mis on ühel inimesel raske haigus, on teisel kerge nohu. Sõltub konkreetsest juhust ? inimene, haigusjuht, rahasumma, probleem ja konkreetne lahendus. Kindlasti ei ole see valdav probleem, vastupidi ? inimesed ei taha haiguslehel olla. See, et mõned poliitilised prominendid kasutavad seda kurjasti, on nende eetika probleem.

Arst on selleks, et inimest aidata. Kui inimene kaebab, et tal on paha olla, ta ei suuda tööd teha, pole arstil põhjust öelda, et oled simulant. See on kahe poole usalduslik suhe. Kui üks pool teist petab, on see petja probleem. Kui otsene korruptiivne suhe on tuvastatud, on see täie rauaga sanktsioneeritav.