Viktoria Korpan • 16. november 2000 kell 22:00

Digiallkiri aastaga tavakasutuses

Martens rääkis seminaril sellest, mis lisavõimalused avanevad elektroonilise allkirja kasutuselevõtuga. ?See on viimane samm paberivabasse ärikeskkonda,? rääkis Martens. Tema sõnul seisnevad e-dokumendi eelised selles, et allkirjastamine ei väsita kätt, on kergesti käideldav, hõlpsasti paljundatav ja pikaajalise tõestusväärtusega.

?Digitaalallkirja kasutusele võtmisega lihtsustub raamatupidamine firmades ? elektrooniliseks lähevad arved, saatelehed, deklaratsioonid,? lausus Martens, kelle prognoosil muutub digitaalallkirja kasutamine sama rahvalikuks nagu internetipanga kasutamine ligikaudu aasta pärast.

?Räägitakse ? kui sinu äri pole kahe aasta pärast veel internetis, siis sind pole olemas,? lisas Martens. ?Mina ei oleks nii kategooriline, internet pole eesmärk, vaid vahend.?

Eesti inimestele on internet põhiselt selleks, et kirjutada e-kirju, lugeda internetiväljaandeid ja sooritada tehinguid e-pangas.

Eestis kasutab Emori andmeil internetti 35 protsenti elanikkonnast ja kõige kiiremini kasvab interneti kasutamine kõrgemas sotsiaalkihis.

Reklaamibüroo Zoom juht Kaur Hanson rääkis, et vaid kuus protsenti internetikasutajatest kasutavad internetti toodete ja teenuste ostmiseks ja tellimiseks, internetipanka külastab aga 34 protsenti kasutajatest. ?Praegu kasutavad internetti põhiliselt kontoritöötajad, ent odav püsiühendus kodustab internetti,? märkis Hanson.

?Inimesed ei loe internetis, internetis nad suhtlevad e-posti ja jututubade kaudu,? ütles kirjanik Kaur Kender. ?Teadvustatud lugemist on internetis vähe.?

Eesti suurimale IT-firmale, ASile MicroLink kuuluva internetifirma Delfi turundusjuht Allan Sombri rääkis, kust leida võrguäri ajamiseks vajalikku personali.

?Vajalikke inimesi leiab ka oma firma seest. Mida suurem firma, seda rohkem on neid inimesi, kes pole omal kohal ? kas pole motivatsiooni või ühel ametikohal töötamise tsükkel sai täis,? rääkis Sombri. ?Personali tasub otsida tuttavate seast, ka internetist bännerite abil ja internetis olevate andmebaaside abil.?

?Internet on tore, aga see paneb meid sõltuvusse tehnoloogiast. Me peame mõtlema selle peale, mis me teeme siis, kui tehnoloogia pole käepärast ? leiame ehk uue tehnoloogia,? nentis samas Tarvi Martens.

Hetkel kuum