Valitsus surus piraatluse alla

Kadaka turg on näiliselt piraatkaubast puhas. Altkäemaksu skeem ei toimi juba teist kuud. Pika pinnimise peale on üks vähestest plaadimüüjatest siiski nõus kliendi konkreetset piraatplaadisoovi täitma, seda küll mõneminutilise ooteaja korral.

Kui ajakirjanik piraadikauplejale selja keerab, hüppab müüjale ligi teine vene keelt rääkiv noormees, kes küsib müüjalt varrukast haarates närviliselt: ?Kes see oli, mis lahti??

Valitsuse jõupingutused piraatkaubanduse piiramiseks on hakanud vilja kandma. Turgudel on piraadid oma äri külmutanud, piraatkaupa enam müügipunktide läheduses hoida ei julgeta, näiteks Kadaka turul toovad müüjad tellimuse korral piraatplaate tänaval seisvatest sõidukitest. Politsei kavatseb kontrollreide olukorra säilitamiseks jätkata.

Kaks kuud tagasi kauplevad piraadid karistamatult mõlemas Tallinna suuremas piraatkaubakeskuses ? Kadaka turul ja Merekeskuses. Enne valitsuse otsustavaid samme hinnatakse ainuüksi Kadaka turu piraatkaubaäri aastakäibeks pool miljardit krooni.

Novembris-detsembris teeb valitsus avalikkuse survel poliitilise otsuse piraatkaubandusele lõplikult piir panna. Võitlusesse kaasatakse majandus-, justiits-, sise-, kultuuri- ja rahandusministeerium, kes peavad jaanuariks esitama kümmekonna seaduse muutmise ettepanekud, et piraadikauplejate elu võimalikult raskeks teha.

9. jaanuaril 2001. aastal müüakse Kadaka turul audio-videosalvestisi kuues müügiboksis. Võrdluseks, enne reidideseeria algust oli neid mitukümmend, hiilgeaegadel, kui politsei tegevus soikus, üle saja. Üks boks on pitseeritud. ?9.01.2001, Lõuna politseiosakond?, ilutseb pitseril. Ühes boksis müüakse vaid venekeelset muusikat ja muud sealt ei saa, kinnitab turske naismüüja. Lisaks tegutseb turul veel viis müügipunkti, kus müüakse laserplaate. Letile on pandud originaaltoodang hinnaga 240 krooni plaadi kohta, pika nuiamise järel on ühe boksi müüja nõus tooma mõneminutilise viivitusega ka piraattoodangut.

Kadunud on võltsitud Adidase, Nike?i jms kaubamärkidega spordiriided. Uuendusena ei leia turul enam videokassette. Ühe plaadimüüja sõnul ei saa ta isegi aru, mis toimub. ?No ei müüda enam, ei lasta,? kehitab ta õlgu. Kuuldes, et küsijaks on ajakirjanik, keerab sinise kampsuniga mees selja ja jalutab rahulikult müügiboksi juurest minema. Hiljem kohtan teda õues kolleegidega suitsu tegemas, püüan uuesti juttu alustada, kuid pilviste nägudega müüjad keeravad taas demonstratiivselt selja.

Merekeskuses tegutseb neli plaadimüüjat. Suurem osa müüdavast kaubast on soomekeelsed muusikaplaadid. Nende vahele on surutud mõni üksik lääne popartisti loomingut kandev plaat.

Omal käel Leedust piraat Sony Playstationi mänguplaate toov ja neid ajalehe/tuttavate kaudu müüv mees kurdab, et olukord on raskeks läinud. ?Vaata, mis politsei näiteks Kadaka turul teeb, ei ole enam kerge,? räägib plaadimüügist elatuv mees, kes veel mõni kuu tagasi sõitis kliendi juurde plaate täis pakitud autoga. Täna saab plaate vaid paarikaupa kataloogist tellida. Suurte kogustega enam ta liikuda ei julge, sest politsei olevat üliagaraks muutunud.

Piraadiärimeestele lähedal seisev allikas kinnitab, et veel novembris Kadaka turul toiminud altkäemaksu skeem turumüüjate ja politseinike vahel ei tööta enam. ?Müüjad on politseile maksmise lõpetanud, paljud plaadimüüjad on legaalsete asjade müügile üle läinud,? räägib allikas. ?Eks neil on nii rahulikum elada,? lisab ta.

Anonüümseks jääda sooviva kõrge politseiametniku sõnul on politsei turgudel platsi puhtaks löönud. ?Puhtana hoida on juba märksa kergem kui uuesti puhastama hakata,? ütleb ta. Tema sõnul on pärast suuremaid reidideseeriaid taas survet avaldama hakatud ka kohalikele konstaablitele, et viimased ise vastutaks Tallinna politseiprefektuuri piraatlusevastase grupi poolt saavutatud olukorra püsimise eest.

?Oletan, et tegu on poliitilise otsusega,? põhjendab politseiametnik, miks hoolimata Tallinna politseiprefekt Jüri Kasesalu vastuseisust siiski piraatlusevastane töögrupp on kümneliikmeline, kaks korda suurem kui kevadiste politseiaktsioonide ajal.

Kasesalu sõnul tuleks need politseinikud suunata tõsisemate kuritegude uurimisele, sest politseinikke on vähe ja kuritegude arv suur. Ametniku sõnul on vähetõenäoline, et piraatlusevastane võitlus jääb sarnaselt maikuus toimunuga soiku, sest mais ei olnud politseil valitsuse toetust, nüüd aga on pidev surve.

Valitsuse pressiesindaja Priit Põikliku sõnul on valitsusel tõsine soov muuta piraatkauplejate elu võimatuks. Arutelu sellel teemal on pidevalt, näiteks eileõhtusel kabinetinõupidamisel esitas majandusminister plaani, kuidas muuta tarbijakaitseseadust, äriseadustikku ja riigilõivuseadust, räägib Põiklik kolmapäeval. Lisaks töötas majandusministeerium välja kaubandustegevuseseaduse eelnõu, mille kohaselt peavad ka turumüüjad kogu äritegevuse kassaaparaadis fikseerima.

Kadaka kaubanduskeskuse ja turu haldusfirma AS Combinent on vastu võtnud strateegilise otsuse ? ligi 60 miljonit krooni maksnud turuhoonesse investeeritakse veel 20 miljonit krooni, et teha seni sisuliselt turuna toiminud hoone atraktiivseks ka suurematele kaupmeestele, et avaliku piraatluse lõpliku hääbumise korral oleks ruume ka kellelegi rendile anda. On ju selge, et soomlaste hordid ei lähe Kadaka turule vaid kristalli ja parukaid ostma, kui seal ei ole odavaid piraattooteid.

Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsiooni tegevdirektor Ilmar Härg kinnitab, et aasta lõpp möödus legaalsetele muusikaärimeestele üle ootuste hästi. ?Minu enda tuttavad on öelnud, et proovisid Kadaka turult lapsele videokassetti osta, aga kõik boksid olid suletud,? räägib Härg. ?Nüüd on nad jõhkralt solvunud ja lubavad mitte kunagi enam Kadaka turule minna,? meenutab autoriõigustekaitsja. Härg kiidab, et valitsus ja politsei on teinud head tööd. ?Kaks aastat tagasi oli Kadaka turul 160 piraatkaubamüügiga tegelevat boksi, aasta tagasi oli neid 80, aasta lõpus juba 30, kui praegu on neid 5?10, siis see pole politseile enam mingi pähkel,? leiab Härg. ?Valitsus ei tohi loorberitele puhkama jääda,? on praegu Härgi ainus mure.