Intervjuul tuleb anda endast parim

Töökohta otsiv inimene satub sageli intervjueeritava rolli. Tema eesmärk on jätta endast parim mulje ja saada võimalikult täpne informatsioon pakutava töökoha ja töötingimuste kohta. Järgnevalt nõuanded selleks, et see eesmärk saaks võimalikult hästi täidetud.

Esmalt tuleks oma aega ja tegemisi nii planeerida, et intervjuule mitte hilineda. Kui hiljaksjääja ei oska tulevasele tööandjale mõistlikult ära põhjendada, miks ta intervjuule 15?20 minutit hilines, siis see annab inimese kohta juba olulise negatiivse informatsiooni. Teine äärmus on tulla kohale pool tundi varem ? see tekitab vastuvõtjatele ebamugavusi. Korrektne oleks tulla 5?10 minutit enne kokkulepitud aega.

Riietus näitab suhtumist sellesse kohtumisse. Parem olgu riietus rõhutatult korralik kui liiga ?lõtv?. Paljudele tööandjatele ei meeldi, kui intervjueeritav on riietatud ekstravagantselt. Meeste puhul tähendab korrektne riietus enamasti ülikonda, triiksärki ja lipsu. Intervjuule peaks tulema soliidsemalt riietatuna, kui on kombeks tulevases töökohas riides käia. Loomulikult on selliseid valdkondi (nt IT), kus riietusse suhtutakse hoopis vabamalt.

Naised peaksid intervjuuks valmistumisel kaaluma, kas ikka tasub kõiki oma ehteid intervjuu ajal kanda.

Suheldes ole viisakas, kõnes väljendu selgelt ja kuuldavalt. Vältida tuleks parasiitsõnade kasutamist. Taju õhkkonda ja ära mine intervjueerijaga ülemäära familiaarseks. Isegi kui minnakse üle sina-vormile, ei tähenda veel, et peaks tingimata familiaarselt käituma.

Enamasti ei tasu olla passiivne küsimustele vastaja. Vastamine sõltub muidugi ka intervjueerija oskustest küsimusi esitada. Kidakeelsusest veelgi halvem on aga kaldumine ohtrasõnalisusse ja teemast kõrvalekaldumine. Jää küsimuse raamidesse ja ära hakka ise teemat edasi arendama. Intervjueeritav ei pea kogu aeg kõigega nõustuma ? on väga hea, kui avaldatakse oma arvamust. Samas ei tohiks mingil juhul hakata vaidlema ja oma arvamust agressiivselt tõestama.

Edukalt kulgenud intervjuu võib lihtsalt ära rikkuda, kui intervjueeritav hakkab valel ajal oma palganõudmisi esitama. Mõnikord esimesel kohtumisel rahast üldse ei räägitagi. Oluline on rollitunnetus. Intervjueerijal võib vastasel juhul tekkida küsimus ?kes keda tööle võtab?.

On hea, kui CVs on kandidaadi kohta esitatud põhjalik info, siis saab intervjuul esitada juba täpsustavaid küsimusi. CVs peaks olema põhjalikult kirjeldatud (millega tegeleti, mille eest vastutati, kui palju alluvaid jne) 3?4 viimast töökohta.

Sellisel juhul saab intervjuul juba rääkida sellest, miks töökohti on vahetatud, missugused on kandidaadi edasised karjääriplaanid, kas sellesse ettevõttesse on kavas pikemaks ajaks tööle jääda jne.

Intervjuu esimeses osas täpsustatakse fakte, selgitatakse põhimõtteid. Teises osas vastatakse küsimustele ning selleks peab jääma piisavalt aega. Kokku peaks intervjuu kestma vähemalt tund aega.

Autor: Igor Päss