Maksuameti peadirektor Aivar Sõerd kinnitas, et info registrist väljastamine on seadusega reguleeritud ning maksuameti poolt ta mingit probleemi andmekaitsele ei näe. ?Loomulikult on igas ametis küll inimfaktor see, mis ei anna kunagi 100% kaitset andmetele nii pangas, maksuametis kui ka mujal,? märkis Sõerd.
Tõnis Kõivu sõnul pole info edastamisel andmete lekkimise ohtu, sest ka omavalitsuses toimib andmekaitsesüsteem. ?Mida väiksem on koht, seda enam on siiski teada, kuidas keegi tegelikult elab ja kui palju kulutab,? lisas 10 000 elanikuga Paide linna juht.
?Meil on tihtipeale palju tublisid inimesi, kes tahavad linna elus midagi muuta, aga kui hakata rääkima nende kodanikukohuse täitmisest ehk maksude maksmisest, siis nad enam meiega nii väga suhelda ei taha. Seaduse jõustumisel saame hakata analüüsima, millise maksumaksjate grupiga peab rohkem tööd tegema,? ütles Kõiv.
Tema sõnul ei saa andmete analüüsi ja kontrolli võrrelda siiski maksupolitsei tööga, sest eelkõige taotlevad nad ühiskonnapoolse avaliku arvamuse mõju. ?Mida väiksem on kogukond, seda suurem on ka avalik surve.?
Tartu linnasekretäri Jüri Mölderi sõnul on seadusesätte jõustumisel linnavalitsus rohkem informeeritud näiteks sotsiaaltoetuste jagamisel. ?Kui inimese esitatavad andmed sissetuleku kohta ikka erinevad maksuameti andmetest, siis me ei saa taotlust rahuldada,? sõnas Mölder.