Servituut seab omaniku õigustele piirid

Omanik peab võimaldama eramaal kulgevate telefoni- või elektriliinide hooldamise ning neisse säästlikult suhtuma, tasu seatud servituutide eest võib ta loota aga alles kaheksa aasta pärast.

Omaniku õigused ja kohustused läbi erakinnistu kulgevate elektri-, telefoni- või muude liinide on sätestatud asjaõigusseaduses (AÕS) valdavalt servituutide ja kinnisomandi kitsenduste all.

Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma.

Reaalservituut tekib kinnistusraamatusse kandmisega ja lõpeb kande kustutamisega kinnistusraamatust ning seda seada võib ainult omanik. Omaniku nõusolekuta võib reaalservituuti seada üksnes seaduses sätestatud juhtudel. Servituuti on võimalik kinnistusraamatust kustutada poolte kokkuleppel servituudi väljaostmisega. Juhul kui kokkuleppele ei jõuta, on valitseva kinnisasja omanikul õigus nõuda reaalservituudi kustutamist kinnistusraamatust, hüvitades teeniva kinnisasja omanikule servituudi lõpetamise tõttu tekkiva kahju.

Reaalservituudiga kaasneb õigus sooritada valitseva kinnisasja huvides vajalikke tegusid, mis oleksid teenivale kinnisasjale kõige vähem koormavad. Reaalservituutide näitena võib tuua teeservituudi, mis annab õiguse käia mööda jalgteed või sõita sõidukiga mööda sõiduteed läbi teeniva kinnisasja. Liiniservituut annab õiguse juhtida läbi võõra kinnisasja oma kinnisasjale gaasi-, elektri-, side- ja muid liine. Viimatinimetatud kehtivad siiski vaid pärast kinnistusraamatusse kandmist.

Lisaks  servituutidele on olemas ka seadusjärgsed kinnisomandi kitsendused, mis kehtivad kinnistusraamatusse kandmata. Vastaval AÕS § 158le peab omanik lubama paigutada oma kinnisasjale maapinnal, maapõues ja õhuruumis tehnovõrke ja -rajatisi, kui nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või kui nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Samuti peab omanik lubama teostada oma kinnisasjal seaduslikul alusel paikneva tehnorajatise teenindamiseks vajalikke töid. Avariitöid võib teha omanikuga eelnevalt kokku leppimata. Eelpool sätestatut ei kohaldata, kui tehnorajatised ei võimalda kinnisasja otstarbekohast kasutamist. Tehnorajatise ehitamise ja kasutamisega tekkiv kahju tuleb omanikule hüvitada.

Omaniku õigused on piiratud ka juhul, kui omaniku kinnisasja läbib avalikult kasutatav tee. Sellisel juhul ei või omanik takistada ega lõpetada selle tee kasutamist ka siis, kui tee ei ole kantud kinnistusraamatusse avalikult kasutatava teena. Avalik-õigusliku isiku omandis oleva veekogu kalda omanik peab jätma veekogu äärde kallasraja, mida võib igaüks kasutada liikumiseks, kalastamiseks ning veesõidukite randumiseks. Eraveekogu puhul kallasraja nõue ei kehti.

Asjaõigusseaduse tehnovõrkude ja -rajatiste kohta käiv § 158 sätestab, et omanik peab lubama paigutada oma kinnisasjale maapinnal, maapõues ja õhuruumis tehnovõrke ja -rajatisi, kui nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Samuti peab omanik lubama teostada oma kinnisasjal seaduslikul alusel paikneva tehnorajatise teenindamiseks vajalikke töid. Avariitöid võib teha omanikuga eelnevalt kokku leppimata. Omanikul, kelle tehnorajatis on püstitatud võõrale maale enne 1999. aasta 1. aprilli, on õigus nõuda kümne aasta jooksul, arvates tehnorajatisega seotud maa kandmisest kinnistusraamatusse, kas reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse (servituudi) seadmist tehnorajatise teenindamiseks ja remontimiseks.

Juba kinnistusraamatusse kantud maatükil asuva tehnorajatise omanikule laieneb nimetatud õigus kuni 30. detsembrini 2008. aastal. Kõnealuste tehnorajatiste omanik, kelle kasuks seatakse reaalservituut või isiklik kasutusõigus, on kuni 1. jaanuarini 2009. aastal vabastatud tasu maksmisest nimetatud piiratud asjaõiguse eest.

Autor: Härmo Haljaste