Autotööstuse aktsia sobib konservatiivsele investorile

Ühe olulisema investeerimispõhimõttena ei tohi kunagi mune ühte korvi asetada ehk teisisõnu: kunagi ei tohi oma vara paigutada ühte aktsiasse ja isegi ühe majandussektori aktsiatesse. Kunagi ei tea, millal ühel või teisel sektoril hakkab halvasti minema, ja aeg-ajalt on perioode, mil kehvasti läheb kõigil.

Praegugi on kätte jõudnud aeg, kus finantsturgudel läheb viletsasti kõikidel sektoritel ning ka autotööstusel ei ole praegu just kõige paremad päevad. Surutist on sektoris tunda juba alates kevadest, see tähendab ammu enne terrorirünnakut Maailma Kaubanduskeskusele. 11. septembri sündmused on autotööstuse allakäiku ainult süvendanud.

Autotööstus ja -kaubandus on väga tundlik riigi ja regiooni majanduskasvu suhtes. Kui majanduskasv on väga kiire, õitseb ka autode müük. Kui aga majandusel hakkab minema kehvemini, reageerivad sellele ühena esimestest autode müüginäitajad. Vähemategi ebakindlusilmingute ilmsikstulekul võidakse lükata varem plaanitud uue auto soetamine edasi. Pole ka mingi ime, et uute autode müüginumbritest on kujunenud küllalt oluline makromajandusnäitaja, mille abil hinnatakse kogu majanduse käekäiku.

Investeerimine aktsiatesse võib tuua nende omanikule tulu kahel moel. Kiiresti arenevate tööstusharude ja regioonide ettevõtete aktsiate hinnad võivad soodsatel perioodidel kasvada väga kiiresti. Tarkvaragigantide Oracle?i ja Microsofti aktsia hind on tõusnud alates nendega kauplemise algusest börsil (1986. aastast) kuni möödunud aastani üle 40 000 protsendi.

Traditsioonilisemate majandusharude ettevõtete aktsiatega on kiire rikastumine vähetõenäoline. Kui 1955. aastal hakati kauplema Ford Motor Company aktsiatega New Yorgi börsil, äratas see Ameerika üldsuse hulgas väga suurt tähelepanu. Esmakordselt pärast 1929. aasta börsikrahhi hakkasid aktsiate vastu taas huvi tundma nn tavalised inimesed. Algselt planeeris Ford esmase aktsiaemissiooni (IPO) hinnaks 50, kuid huvi aktsiate vastu oli nii suur, et emissiooni hinnaks kujunes 64 dollarit. Pärast kauplemise algust NYSE-l kerkis Fordi aktsia kiiresti peaaegu 70 dollarini, aga see oli ka kõik. Peadpööritavat aktsia hinna tõusu, nagu see aastakümneid hiljem juhtus paljude tehnoloogiaettevõtete aktsiatega, ei toimunud.

Aga nii Fordi kui ka teiste autotööstusettevõtete plussiks väikeaktsionäridele on asjaolu, et ettevõtted on tavaliselt väga stabiilsed dividendide maksjad. Seepärast sobivad autotööstuse aktsiad rohkem konservatiivsemat tüüpi investoritele. Aktsia hinna kiiret peadpööritavat tõusu pole loota, aga see-eest on dividendid stabiilsed ja aktsiaturu kukkudes on kaotuse suurus tõenäoliselt väiksem.

Autotööstus on viimastel aastakümnetel väga tugevasti konsolideerunud. Tuntud autotööstuskontserne on tosinkond ning nii mõnestki vanast ja väärikast kompaniist on järel vaid kaubamärk. Nii kuuluvad meil tuntud Opel ja Saab maailma suurimale autotööstuskompaniile General Motors, Volvo ja Mazda aga Fordile.

Kuna Eestis pole võimalik osta kohaliku autotööstusettevõtte aktsiaid, tuleb pöörduda välisturgude poole. Lihtsaim viis autotööstusettevõtete aktsiate ostmiseks on kasutada siinsete maaklerifirmade abi, kes vahendavad ka välisturgude aktsiaid. Internetimaakler LHV Direct vahendab väidetavalt kõiki maailma aktsiaid ja praeguse sooduskampaania käigus soodsatel tingimustel. LHV puuduseks on see, et investoril peab olema internetiühendus. Hansapanga kaudu on võimalik osta kõigil suurematel USA ja Euroopa börsidel kaubeldavate autotööstusettevõtete aktsiaid, välja arvatud üks erand. Selleks on maailma suurim autotööstuskontsern General Motors. General Motorsi aktsiaid saab aga osta Ühispanga U-panga kaudu. Samas ei ole sealt võimalik osta maailma suuruselt teise autotootja Ford Motor Co aktsiaid, küll aga saab osta U-Netist Frankfurdi börsil kaubeldavate BMW, Volkswageni ja DaimlerChrysleri aktsiaid. Nii et, kel huvi on, sellele ei ole aktsionäriks saamine probleem.