Mart Saarma Eesti-Soome teadlane

?Algul arvasin, et jään siia kaheks aastaks ja siis lähen koju tagasi,? räägib Saarma. Ta ütleb, et ei uskunud ka enda valimist instituudi direktoriks, ometi on see juhtunud nüüd juba kaks korda järjest.

Ehkki mees esineb laias maailmas eestlasena, avaldab ta teadustöid Helsingi Ülikooli sildi all. Saarma eestlasest lähikolleeg ja alluv Urmas Arumäe ütleb koduselt, et Mardi sõnal on kaalu koguni Helsingi Ülikooli rektori juures ja ta osaleb kõigi tähtsamate otsuste tegemisel ülikoolis. Eelmisel aastal sai professor Saarma Soome kultuurkapitali teaduspreemia, väiksemaid autasusid on aga rohkesti.

Eestlase juhitav instituut on kuulus kogu maailmas. Arumäe sõnul on see saanud hoo sisse just Saarma juhtimisel viimasel kümnel aastal. Ta kiidab oma õpetajat ka inimesena. ?Tema edu saladuseks on tugeva teadlasenatuuri kõrval väga hea inimesetundmine,? räägib Arumäe. Nõnda pole sugugi haruldased juhtumid, kus professsor noorukese laborandi või eaka koristajaga pikka vestlusse laskub. Ka kolleegidega on tal äärmiselt sõbralikud suhted.

Tõeliselt põlema läheb pikka kasvu sportlik mees siis, kui hakkab rääkima oma uurimissuunast. ?Kas teate, et lapsel on sündides närvirakke kaks korda rohkem kui täiskasvanuna ja need hakkavad kohe esimesest elupäevast surema?? küsib ta silmade põledes ja selgitab, et neuronite hävimine on ka selliste raskete haiguste nagu Alzheimeri ja Parkinsoni tõve, samuti dementsuse põhjustajaks. Neuronid surevad eri põhjusel, mis tänaseks suures osas teada.

Saarma otsib koos oma uurimisgruppi kuuluva kümne teadlasega võimalusi närvirakkude hävimise takistamiseks ja neil on sel alal juba hulk edusamme. Ta on teinud mitu põnevat avastust, saanud koos teiste uurijatega neile kümmekond patenti ja sõlminud hulga lepinguid ravimitööstusega. ?Ravimit närvirakkude suremise vastu veel ei ole, aga ideed, kuidas seda leida, on juba olemas,? lausub ta varjatud uhkusega hääles.

Muu hulgas on Saarma avastanud ka molekulid, mis reguleerivad mehe spermatogeneesi. Ta räägib, et see võimaldab hakata tootma naiste omade kõrval ka meeste kontratseptiive (rasestumisvastane vahend ? toim.).

Professor Saarma käib iga päev jalgrattaga tööle ja einestab koos tudengitega oma instituudi sööklas 20 marga eest. Ta ütleb, et pole sidemeid kodumaaga katkestanud, kuid ei tea, millal ja kas üldse sinna püsivalt naaseb. Juba on ka tema kaks last Helsingis kõrgharidust omandamas ja kogu elu on Soome sätitud. Psühhiaatriaprofessorist isa Jüri Saarma suri mõni aeg tagasi, kuid emal ja õel käib ta sageli Tartus külas.

Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikuna hindab Saarma meie teadlaste taseme küllaltki kõrgeks, kuid võimalusi teadusharu rahastamiseks liiga kesisteks. Positiivse arenguna mainib ta esimeste biotehnoloogiafirmade teket Eestis. Soomes on neid juba üle 120.

Saarma sõnul on teadus täiskohaga töö ja selle kõrvalt millegi muuga tegeleda võimatu. Loengute lugemine ja teadustööde juhendamine kuulub tema sõnul loomuliku osana teadustöö juurde.