Incoming-firmade ehk Eestisse tulevaid välisturiste teenindavate turismifirmade heaolu ja käekäik sõltub otseselt sellest, milline on Eesti maine ja tuntus piiri taga. ?Siia ei tule selline turist, kes läheb lõunasse peesitama, vaid see, kes on kuulnud, et Eestis on huvitav,? nendib Noorkõiv. Eestist huvituvate turistide arv aga suureneb iga aastaga, mis tagab edukatele incoming-firmadele pideva käibekasvu.

Raeturisti edu saladuseks peab Noorkõiv eelkõige firma teeninduse kvaliteeti, mille tagab filoloogilise haridusega personal, kelle hulgast pool on elanud välismaal. Sealt pärineb väga hea keele- ja suhtlemisoskus, mis välismaiste koostööpartneritega koos töötades aitab asju libedamalt korraldada. Suur tähtsus on ka pikaajalistel kogemustel ning aastatepikkustel partnerlussuhetel hotellide, bussifirmade jms, mis võimaldab saada neilt paremat ning soodsamat teenust.

Raeturist on sama nime all tegutsenud 1988. aastast ja seda peaaegu sama omanikeringiga kui täna. Firma loodi iseseisva kooperatiivina Tallinna linnavalitsuse juurde ning selle põhitegevus oli Tallinna sõpruslinnade Kotka ja Kieli külaliste teenindamine. Paari aasta pärast väljus tööpõld linnakülaliste võõrustamise raamidest ning praegu teenindab Raeturist kogu maailmast Eestisse saabuvaid turiste. Nagu üldstatistika järgi, nii moodustavad ka Raeturisti klientidest üle 50% soomlased. ?Tundub, et teistest rohkem teenindame ameeriklasi, kuid palju käib meie kaudu ka sakslasi ja jaapanlasi,? iseloomustab Noorkõiv Raeturisti klientuuri.

Uue sihtgrupina nimetab Noorkõiv konverentsituriste. ?Soome arstide liit, Sapardi ametnikud, herefordide kasvatajad,? loetleb ta neid, kes lähiminevikus käinud Eestis konverentsi pidamas.

Peamise probleemina, mis seisab Raeturisti, aga ka teiste incoming-firmade veelgi hoogsa arenemise ees, toob Noorkõiv välja hotellikohtade suhtelise vähesuse.