Külmik ? loeb pidamise hind ja mugavus

02. november 2001, 00:00

MAIO VANIKO

Kaupluse Renerk müüja Margo Möllitsi sõnul tuleb energiaklasside vahe eriti hästi välja, kui võrrelda sama firma tooteid. ?Kui konkreetse tootja B- ja C-klassi külmkappide hinnavahe on 350?400 krooni, siis ka aastas tarbitava energia hulk erineb paarisaja kilovati võrra. Seega tasub kallima, kuid säästlikuma masina ost end pika aja jooksul ära.?

Kõige väiksema elektrikulutusega külmikud kuuluvad A- ja B-klassi, kus väiksemate kappide aastane energiakulu on umbes 330?460 kW/h. C-, D- ja E-klass on keskmise, F ning G aga juba tunduvalt suurema elektritarbimisega.

Ent külmiku ökonoomse kasutamise juures mängib suurt rolli ka ümbritseva ruumi temperatuur. Möllits nendib, et nii mõnigi klient on kaebama tulnud justkui tarbiks ostetud masin ettenähtust enam energiat. ?Loomulikult on see võimalik, juhul kui külmik on paigutatud liiga sooja ruumi või mõnele küttekehale liialt lähedale.?

Kui näiteks õhutemperatuur on 20 °C, tarvitab külmik kuus protsenti vähem voolu kui 21°C juures. Just sel põhjusel ei tohiks külmkappi paigutada näiteks elektripliidi kõrvale, sest pliidi külgedelt kiirgub palju soojust. Termostaat hakkab piisavalt madala temperatuuri säilitamiseks kappi pidevalt sisse lülitama ning seetõttu kasvab energiakulu.

Enamik müügil olevaid külmikuid on automaatsulatusega ? jahekapi osa sulatamist ei vaja. Tuleb ainult jälgida, et kapi tagaseinas asuv sulatusvee äravooluava poleks ummistunud.

Veelgi mugavamad on nn no frost-kapid, millel ei pea sulatama ka sügavkülma osa. Kambris tekkinud niiskuse aurustab sundventilatsioon. Et ventilaator jagab kapis külma ühtlaselt, pole vaja ka karta, et ülemistel riiulitel on külmem kui alumistel.

Selliste kappide sundventilatsioonisüsteem hoiab kapis oleva õhu puhtamana, toiduained püsivad kauem värskena ning nende toiteväärtus säilib täielikult. Samas kulutavad sulatamist mittevajavad külmkapid tavalistest rohkem voolu ning kapidki on kallimad (hind 4000?20 000 krooni).

Ühe kompressoriga külmkapid on väiksemad, ökonoomsemad ning tunduvalt odavamad. Külmkapi töökindlus kompressorite arvust ei sõltu. Peamine erinevus seisneb hooldamises ? ühe kompressoriga külmiku külmkambri sulatamiseks tuleb juhe seinast välja tõmmata, kahe kompressoriga kapi puhul piisab termostaadi nulli keeramisest ? sulatades ainult sügavkülmaosa, jahekapp töötab edasi.

Üheks määravaks teguriks külmkapi valimisel on ka selle mõõdud. Kõigepealt tulekski endale selgeks teha, kui suurt kappi on vaja ning kui suure osa sellest peaks moodustama sügavkülm. Külmkapi suurus sõltub nii pereliikmete arvust kui ostmisharjumustest ? see, kes ostab harva ja palju, vajab kindlasti suuremat kappi kui iga päev poes käija.

Kuigi kappide laius ja sügavus on enamasti standardne, võivad need siiski suuresti erineda. Vahe tekib isolatsioonimaterjalide paksusest. Mõned tootjad paigutavad külmkapi seintesse ja ustesse vaakumpaneelid, mida omakorda isoleerib tahke vaht. Seeläbi väheneb energiakulu umbes 15 protsenti.

?Kõige tähtsam on ikkagi see, et välja valitud külmik ka uksest sisse mahuks,? nendib Möllits, kelle sõnul kiputakse just see pisidetail nii mõnigi kord kahe silma vahele jätma. Akna kaudu transportimisele sageli loota ei saa.

Sügavkülmikuid on nii püstiseid kui kirstu tüüpi ehk pealt kaanega avatavaid. Püstised kapid võtavad vähem põrandapinda kui sügavkülmkirstud, kuid õhk pääseb neist kergemini välja, millest on tingitud ka nende väiksem ökonoomsus. Ka on pealtavatavad sügavkülmkirstud püstistest kappidest mahukamad.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 09:11
    Otsi:

    Ava täpsem otsing