Soome lõhestub varanduslikult

90. aastate majandusbuumi aitas Soomes tagada kiire uue majanduse ja infotehnoloogia areng, mille lipulaev oli mõistagi Nokia. Seetõttu pole midagi imeks panna, et äsja Soome maksuameti avaldatud eelmise aasta Soome suurima palga saajate seas olid tervelt 29 esimest Nokia töötajad, kelle sissetulekust mõõdukama osa moodustas palk ja suurema osa optsioonide müügist saadud tulu. Nende liider oli Nokia peadirektor Jorma Ollila 301 miljoni margaga (792 mln krooni).

Teise ja veelgi suurema sissetulekuga inimeste rühma moodustasid kapitalitulu saajad. Neil inimestel oli selles mõttes õnne, et oskasid oma IT-buumiga kõrgele kruvitud aktsiad enne börsimulli lõhkemist maha müüa. Edukaim neist oli JOT Automationi omanik Veikko Lesonen, kes teenis firma aktsiate müügiga ligi 635 miljonit marka. Ebameeldiva kõrvalmaigu jättis sellele aga asjaolu, et kohe pärast seda andis firma kasumihoiatuse, mille tagajärjel JOT Automationi aktsia järsult kukkus ja hiljem läks üldse vabalangusse.

Nende kahe grupi suur erinevus on maksumääras. Kui kapitalitulud on Soomes suurusest sõltumata maksustatud kindla, 29protsendilise maksumääraga, siis palgatulud, kuhu alla käivad ka optsioonid, käivad progressiivse maksumäära alla. Seetõttu tuli näiteks Jorma Ollilal tuli oma tuludest maksuks maksta 57,5%, Veikko Lesonenil aga ainult 29,9%.