Peaminister Mart Laarile ja majandusminister Henrik Hololeile saadetud kirjas kinnitas Eesti Energia, et juhatus on nõus loobuma pea- ja majandusministri poolt esile tõstetud ja sotsiaalelektri töörühma täpsustatud sihtrühmadele püsitasu kehtestamisest järgmisel aastal. Sihtrühmadeks on üksikvanemad, pensionärid, töötud, kolme või enama lapsega pered.

Augustis alustas EE juhatus sotsiaalelektri programmi ettevalmistamist, septembris kinnitas EE nõukogu 3aastase programmi mahuks 15 mln krooni. Ka selle programmi eesmärk on kompenseerida vähemkindlustatud elanikkonnale osaliselt elektrihinna järsku tõusu. Sotsiaalelektri programmi edukaks läbiviimiseks on EE moodustanud töörühma, millesse kuuluvad sotsiaalministeeriumi, tarbijakaitse ameti, Tarbijakaitsjate Liidu, Ametiühingute Keskliidu ja Omavalitsuste Liidu esindajad. Nimetatud töörühma ülesanne on võimalikult täpselt välja selgitada, kes tegelikult abi vajavad. EE juhatus on seisukohal, et kliendid, kellel on probleeme võrguühenduse kvaliteediga, ei pea EE püsitasu maksma. Viimase 10 aasta jooksul pole EE võrkudesse piisavalt investeeritud ja seetõttu on praegu oluliste kvaliteediprobleemidega tarbimiskohti hinnanguliselt kuni 70 000. Võrguühenduse kvaliteedi määratlemisega seotud küsimused töötatakse lähikuudel läbi tehnilise järelevalve inspektsiooni, tarbijakaitse ameti, tarbijakaitse liitude ja energiaturu inspektsiooniga.

EE töötab lähikuudel välja elektriga kütvatele eraklientidele eraldi toote, mis teeb neile elektriga kütmise soodsamaks. Pea- ja majandusministri pakutud öötariifi vähendamine on soodustuse üks võimalus, mida EE toote väljatöötamisel kindlasti arvestab.

Kirjale on alla kirjutanud Eesti Energia juhatuse esimees GUNNAR OKK (vt http://www.peaminister.ee )

Kui keskmine hind kõigile on 115 senti ja valitsus räägib tõtt, et NRG-le on lubatud 49 senti kilovatist, tuleb välja, et 40?45 elektri hinnast läheb Eesti Energiale. Seega pole praegust hinnatõusu dikteerinud mitte niivõrd NRG, vaid hoopis Eesti Energia. Kasv pole üksnes tariifides, vaid ka kaitsme püsitasu osas pluss kuutasu. /? ? ?/. Eesti energeetika on kõige madalama kasuteguriga terves maailmas! Varem või hiljem muutub põlevkivi õliressursiks. Põletamisel on põlevkivi energeetiline kasutegur umbes 20, õli tootmisel 60. Alustame sellest, et 30 põlevkivivarudest jääb maa alla. Edasi, meie elektrijaamu iseloomustab erakordselt kõrge omatarve. Enne kui madala kalorsusega põlevkivi saab hakata üldse põletama, tuleb see peeneks jahvatada. Selleks kulub 1 teravatt-tund elektrit. Tohutud kaod, taas 1 TWh, on ka elektrivõrkudes. 5 TWh, mida Eesti vajab, võtavad ainult need kaks kaoliiki 2 TWh!

Akadeemik MIHKEL VEIDERMA (Luup, oktoober 2001)