Tallinnal on vähemalt kolm palet

Tallinnas on UNESCO maailmapärandisse arvatud vanalinn. Ka on meil arhitektuuritundjate kinnitusel tähelepanuväärne ja omapärane puitarhitektuur? Paraku on Tallinna omapära ka linnaisade ja -emade nutune tõmblemine, tegelemine linnaelu korraldamise viienda-kuuenda järgu probleemikestega. Nt soov Vabaduse väljak kujundada suureks lilleaasaks, trammirööpad tänavailt üles võtta, trollid jalust ära, kunstimuuseum Kadriorgu või kesklinna, Kaarli puiesteel korraldada lageraietalgud. Otsekui vähe sellest, lisatakse veel soovunelm ? Kadrioru barokkaed. Lihtsurelike rahustamiseks küsitakse nende käest ? mida arvate Harju tänava laiusest? Ent jäetakse küsimata ? mida arvate 1,5 miljardilaenust.

Milline Tallinn on meile ootuspärane, vastuvõetav. Seejuures meid võib/tuleb vaadelda vähemalt kolmest erinevast kandist vaagituna. Tehkem seda koos, arvestades nii ma-jandus-, sotsiaal-, kultuuri- jm tahke. Tallinnal on vähemalt kolm nägu ? tallinlase, eestimaalase ja turisti/külalise silme läbi vaadatult.

Esimeses järjekorras tuleb lähtuda muidugi tallinlasele mõeldes. See on tema kodulinn, kus elatakse, tegutsetakse, armastatakse, tülitsetakse, käiakse tööl ja koolis jne. Pealinlasele pakub esmast huvi seepärast eluase, töö-, õpi- ja meelelahutusvõimalused, asjako-haselt korraldatud liiklus ja kauplused. Arvestama peab, et tallinlasi on omaaegse 460 000 asemel napilt 400 000. Ehk teisõnu 24 000 pere jagu vähem, ent ka sama palju eluruumi/korterit ?ripakil/ootel/saadaval?.